JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Seetõttu oligi võimalik, et Mati Mandel ja Kaarel Jaanits leidsid 6.–7. juunil 1977<br />
päevatöö järel Rakvere Vallimäel uudistamas käies nii käsitsi- kui kedrakeraamikat (AI<br />
4948: 1–3). Nimelt olid restauraatorid linnusevaremeist põhja poole kaks suurt šurfi<br />
kaevanud ja kaks hunnikut kuhjanud. Mandel ja Jaanits leidsid mõlemast hunnikust (I ja<br />
II leiukoht; vt LISA 1, 4) 32 potikildu. Sarnaseid potikilde korjasid nad ka linnuse<br />
lõunapoolse eeshoovi idaserva tehtud süvendist (III leiukoht; vt LISA 1, 4), kus<br />
täheldasid kultuurkihi segatust: ülevalt poolt said nad käsitsikeraamikat, alt glasuuritud<br />
kilde. Sellest tekkis neil mõte, et täide linnusehoovi tasandamiseks võib olla toodud<br />
näiteks varemetest põhja poolt, kuna seal leidub karjääre meenutavaid süvendeid ning<br />
ala on looduslikult muinaslinnusele sobivaim. Samuti leidsid nad, et restauraatorid ei<br />
tohiks ilma arheoloogilise järelevalveta linnusevaremeist põhja pool kaevata (Mandel<br />
1977, 1). Mandli aruandest saame järeldada, et vähemasti 1977. aasta juuni alguses<br />
kaevati šurfe ilma arheoloogita.<br />
Kurioossel kombel käis Mati Mandel Rakvere linnuses keraamikat kogumas ka 1979.<br />
a, saades mullahunnikust kolm küljekatket (AI 5194). Nii leiti selle etapi esimesed<br />
muinasaegsed leiud mitte arheoloogiliste kaevamiste käigus, vaid küllaltki juhuslikult.<br />
1980. a leiti linnuse loodetorni alusmüüri väljakaevamisel kruusasest täitest<br />
väidetavat muinasaegset keraamikat (Talšin 1980, 6). Kuigi välitöid juhendasid arhitekt<br />
Fredi Tomps ja arheoloog Toivo Aus (1945–1999), ei tea viimane neist leidudest hiljem<br />
midagi, väites veel 1984. a, et linnusest ei ole leitud ühtegi muinasaegset esemelist leidu<br />
(Aus 1984a, 36). Kõne alla tuleb võimalus, et tegu oli lihtkedrakeraamikaga, mida<br />
esialgu ekslikult muinasaegseks peeti. Teisalt on Aus ise kirjutanud: "Mitmetele<br />
möödalaskmistele vaatamata õigustasid kiirustades läbiviidud kaevetööd end siiski, sest<br />
ainult nii oli võimalik kindlustada konvendihoone varisemisohtlikku loodenurka" (Aus<br />
1983a, 8).<br />
1983. a õnnestus süsinikdateeringute abil kinnitada hüpotees Rakvere Vallimäel<br />
asunud muistsest linnusest (Aus 1984a, 6–7). Sarnaselt Toivo Ausiga (1986b, 596)<br />
võiksime meiegi just seda aastat 1975. a alanud uurimisetapis pöördeliseks pidada.<br />
Teisalt ei olnud Aus 1983. aastal – ja järgmisel aastal aruannet kirjutades – veel<br />
täielikult veendunud, et tegu on linnamäega, kuid tõi selle oletuse kasuks välja soodsa<br />
asendi oosi seljandike vahelisel kõrgustikul ning tõiga, et kivilinnuse esimene rajatis<br />
16
Change language