JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ammunooleots, mis vaatluse käigus leiti, võivad olla tollesse leiukogumisse sattunud,<br />
kandes vastavalt leiunumbreid RM 2288/A 42: 4–9, 3.<br />
Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et sel perioodil jõuti hüpoteesist reaalsete tegudeni:<br />
püüti Vallimäel asunud muinaslinnust arheoloogiliselt tõestada, kuid paraku see veel ei<br />
õnnestunud.<br />
1.1.3 1959–1975<br />
Jungi hüpoteesi paikapidavust asus 1959. a "Rakvere lossiõuel 19 " (Tõnisson & Selirand<br />
1964, 235) alanud arheoloogiliste kaevamistega kontrollima Eesti muinaslinnuste<br />
väljapaistvaim uurija Evald Tõnisson (1928–2001), kellele need olid esimesed<br />
linnusekaevamised, mida ta üksinda juhatas (Soon ja Kungur 2008, 6). Kokku kahel<br />
suvel (1959–1960) väldanud kaevamiste kohta saame lisaks eelviidatud Selirannaga<br />
kahasse kirjutatud artiklile infot ka SA Virumaa Muuseumid arhiivis säilitatavatelt<br />
kaevamisplaanidelt ja vähestelt fotodelt (RM numbrita; RM F 229: 1–6; LISA 2, 6–7),<br />
samuti leiunimekirjadest ning inventariraamatutest, kuid aruanne puudub. Kaks oda- ja<br />
nooleotsa, murdunud peaga rinnanõel ja mõni üsna jämeda purruga<br />
kedrakeraamikakatke, mis kõik dateeriti 12.–13. sajandisse, viisid arheoloogi<br />
järelduseni, et Vallimägi oli asustatud juba enne kivilinnuse ehitamist, kuid hilisemate<br />
ehitustööde tõttu on varasemad kihid hävinud 20 (Tõnisson & Selirand 1964, 235–236).<br />
Eelnimetatud plaanidest võib kõige olulisemaks pidada 1959. aastal toimunud<br />
kaevamiste asendiplaani mõõtkavas 1: 200, millelt selgub, et Tõnissoni kaevand oli<br />
linnuse lõunapoolse eeshoovi lõunaosas väljaspool esialgset kastelli, kuid siiski<br />
hilisema laagerkastelli alal (RM numbrita; LISA 1, 3). Kuna kaevand asus<br />
oosidevahelise nõo kohal, mida oli kesk- ja varauusajal täidetud, siis on mõistetav, miks<br />
oli seal kultuurkiht kuni 4,5 m paks ning kujutas endast peamiselt võrdlemisi hilist<br />
täidet. Ilmselt oli Tõnisson kaevamisi alustades lootnud risti vastupidist – jõuda<br />
võimalikult vähese vaevaga muinasaegse kultuurikihini. Nimelt on kaevandi ala<br />
ümbruskonna madalaim, mistõttu võis Tõnisson arvata, et seal on kivilinnuse rusud<br />
19 Tollal seostati mõistet loss kesk- ja varauusaegse kivilinnusega, kuna tänapäeval eelistatakse lossile<br />
terminit keskaegne linnus.<br />
20 Varasemate kihtide hävimist ei saa pidada täielikuks (vt ptk 1.1.4).<br />
13
Change language