JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

tänu Körberi joonistusele (Brotze 2006, 173).
Teistest Rakvere kiriku uurijatest tuleb kindlasti nimetada Voldemar Vaga, kes
publitseeris esimesena Raami juhatamisel läbiviidud uuringutel koostatud kiriku
põhiplaani (Vaga 1960, 85, 115–116, рис. 70). Vaga arvas, et algselt oli tegu
kodakirikuga, mis ei olnud kindluskirik, minnes seega vastuollu Raami arvamusega
(Vaga 1965b, 153–154). Nimetatud ebakõla kajastub ka populaarteaduslikes teostes:
Odette Kirss (1976, 12) kirjutas ilmselgelt Raamile toetudes basilikaalsest kirikust,
Helmut Joonuks (1977, 10) aga sarnaselt Vagale kodakirikust.
Kuigi Villem Raam pidi koguteosesse "Virumaa" kirjutama kirikuarhitektuurist (vt
Mäe 1991, 118), ei jõudnud ta seda kahjuks teha. See-eest avaldas Peeter Kaldur
mainitud koguteoses artikli "Usk ja kirik". Seal tegi ta kahjuks mitmeid faktivigu 70 ning
kirjutas Rakvere Kolmainu kirikust kui uuest kirikust, kajastades seega 1924. aasta
uurimisseisu (Kaldur 1996, 672).
Kaur Alttoa sulest ilmus 2003. aastal võrdlemisi lühike, ent väga sisukas artikkel
"Virumaa keskaegsest sakraalarhitektuurist", kus ta ühtlasi Rakvere kirikut puudutas.
Alttoa leidis, et ei saa välistada, "et Rakvere linnakirik ehitati esialgsel kujul juba 13.
sajandil. Tegemist on esialgse tööhüpoteesiga, millel puudub uurimuslik kate" (2003,
49). Sellele oletusele viitas kohe 71 Vallo Reimaa (2003, 123, 139–140), kes ometi Alttoa
tööhüpoteesi kindla tõena võttis, esitamata ise kiriku 13. sajandisse dateerimiseks
veenvaid argumente. 2010. a kirjutas Reimaa, et Alttoa arvates (sic!) pärineb Rakvere
kirik 13. sajandi keskpaigast. Seeläbi kuulutas ta Alttoa tööhüpoteesi tõestatuks, kuid
viitas ometi vaid Alttoa varasemale artiklile, kus me mingit kindlat tõestust ei leia, veel
enam – seda ei saagi olla, kuna tegu on esialgse tööhüpoteesiga (Reimaa 2010, 235;
Alttoa 2003, 49).
Juba Villem Raam leidis, et 13. sajandi kiriku jälgede otsimiseks praeguses kirikus
tuleks läbi viia "ulatuslikud arheoloogilised väljakaevamised kiriku juures ja
ulatuslikum krohvikatte eemaldamine seintelt kiriku vundamendi ja koori juures" (s.a.,
2, viide 2). Kuna seni on arheoloogilised uuringud kirikaias (vt Jonuks 2003b; 2006a)
70 Ta kirjutab vääralt ka nt: "Rakvere loss rajati 1220. a., kindlasti oli kirik olemas juba 1253. a." (Kaldur
1996, 672). Rakvere linnuse (mitte lossi!) täpne rajamise aeg ei ole teada. Selles osas, kas kirik oli
1253. a olemas, ei saa olla täit kindlust. Kuna Kaldur ei esitanud kasutatud kirjanduse nimekirja ega
kasutanud viiteid, on tema poolt pruugitud allikate leidmine väga raske.
71 Alttoa ja Reimaa artiklid ilmusid ühes raamatus.
46