JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

õhutades taas muinaslinna asukohta tähtsate kaubateede ristil. Samuti arvas ta, et
linnuste kõrval või lähedastes külades peeti laada- ja turupäevi, tähtsustades ka seost
muinaslinna ning keskaegse linnuse ja linna vahel (Laid 1937, 85–87). Harri Moora
(1900–1968) väitis, et esiajal on nüüdse Rakvere linna kohal või läheduses olnud
kauplemiskoht, mida ta seostas suurte teede ristumisega Rakveres või ümbruses. Samuti
kirjeldas ta Rakveret läbivaid kaubateid (Moora 1937, 29–30). Laiu ja Moora artiklite
sarnasus on seletatav sellega, et nad kirjutasid juba 1935. aastal ühiselt Rakveret
läbivatest tähtsatest teedest, pidades Tõrmat–Rakveret Virumaa peamiseks keskuseks
(Laid & Moora 1935, 184–185).
Sarnaselt teistele muinaslinnadele püstitati 1930. aastail ka Rakvere Vallimäele
linnuste tahvel. 1939. aastal kirjutatakse ajalehtedes, et paar aastat tagasi paigaldatud
tahvel on oma aluselt maha lükatud. Selliste tempude vältimiseks rajatud tsementaluse
põhja jaoks augu kaevamisel leiti 17.–18. sajandisse dateeritud matused (Pussiga
luukere... 1939, 8; Vana matusepaik... 1939, 8).
1939. a toimunud Rakvere Vallimäe kaardistamine on vaadeldav juba 1920. aastatel
alanud arheoloogide ja Eesti kaitseväe vahelise koostöö raames 16 . Plaan (AI, f. 4, n. 2,
sa. 69, sä. 45; LISA 1, 1) kannab pealkirja "Rakvere linnamägi" ning selle on koostanud
kapten Priidik Vellema (1905–1989) Sõjavägede staabi juurde kuulunud topohüdrograafia
osakonnast. Plaani vaadates selgub, et kaardistustööd tegi kpt Vellema
1939. aastal. Kuna Vellema sai kapteni auastme alles 16. veebruaril 1940 (Eesti
ohvitserid 1918–1940: Priidik Vellema), tuleb eeldada, et plaani reaalse koostamisega
tegeles ta 1940. aastal. 17 Sellest tulenevalt on igati mõistetav, miks on plaani koostamine
jäänud pooleli. Mõõtkavas 1: 500 koostatud plaanile on märgitud samakõrgusjooned
ning teed, samuti kivilinnuse varemed ja viimastest loodes asuval bastionil olnud
võidutulease, mis püstitati sinna 1937. aastal (Kirss 2008, 100). Kõrgused on märgitud
hariliku pliiatsiga ning plaan on värvimata. Kuigi plaan näitab sügavat huvi muinaslinna
vastu, ei olnud sellest toona arheoloogilisi tõendeid.
16 Sellest koostööst on hiljuti kirjutanud Martin Kuldmägi (2012, 24–26, 36–42) oma bakalaureusetöös,
kus ta küll Rakvere näidet ei too.
17 Kõne alla tuleb ka võimalus, et Vellema asus plaani puhtandit koostama leitnandina 1939. aastal või
1940. a alguses ning kandis oma nime ja auastme plaanile alles hiljem, kõige varem veebruaris 1940,
kui oli saanud kapteniks.
11