JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

1.2 MUINASASULA UURIMISLUGU
1.2.1 KUNI 1984
Rakvere muinasaegset asulat ei ole kaasaegses kirjasõnas mainitud, kui selleks mitte
pidada HCL-is 1226. a sündmuste juures nimetatud T(h)arwanpe-nimelist paika, mille
kohta ei ole öeldud, mis tüüpi kohaga on tegemist (HCL 1982, XXIX, 7). Üheks
T(h)arwanpe kui toponüümi tõlgendusvariandiks võiks pelgalt linnuse või asula kõrval
pidada võimalust, et see nimi tähistas kroonikule ühtviisi nii linnust kui selle jalamil
paiknenud asulat, mistõttu ta ei kasutanudki eelviidatud kohas mõistet castrum.
Omapärase hüpoteesi Rakvere kirjalikust esmamainimisest käis välja Voldemar
Miller (1911–2006), kes nimekujude sarnasuse alusel oletas, et Araabia kartograafi
al-Idrīsī (u 1100–1165/66) 1154. a koostatud maailmakaardil kujutatud Ragvalda võiks
olla asunud Rakvere piirkonnas (1972, 172). Pean Milleri julget ideed kõrgeks
mõttelennuks, mille Rakvere esmamainimiseks pidamiseks puudub seni teaduslik
tõestus (vt pikemalt Ervin 2013, 24).
Esimene märk Rakvere võimalikust muinasasustusest saadi 1881. a, kui Rakverest
või lähiümbrusest leiti viikingiaja lõpust pärinev mündiaare, mille terminus post quem
on 1056. Põhiliselt saksa aladelt pärinevaid münte sisaldava aarde juures on uurijatele
raskusi valmistanud müntide täpse arvu selgitamine: erinevad arheoloogid ja
numismaatikud on lugenud kokku 152 või 194–197 münti (Menadier 1887, 268–276;
Mägiste 1924, 12; Tõnisson 1962, 193; Leimus & Molvõgin 2001, 23 ja tahvlid 47–48).
Kõige varasem teade selle aarde kohta, mis meil on Menadierilt (1887, 268–276), kes
ühtlasi kõik mündid peale viie terve raha ja ühe katke ära määras, räägib selgelt 152
mündist. Samuti väitis Tõnisson (1962, 193), et TA AI arheoloogia ja etnograafia sektori
arhiivi andmeil oli leius 152 münti, kuigi ta ise kirjutas 196 mündist. Ivar Leimuse ja
Arkadi Molvõgini (2001, 23) teatel on 71 münti sellest aardest säilinud Ajaloo Instituudi
kogus (AI 5000/224, 224a), kuid ei klapi Menadieri määrangutega, mistõttu on minu
arvates ehk võimalik neid 71 münti tõlgendada ka muul viisil kui Rakverest leitutena,
pealegi oli aare juba 1924. aastaks kadunud (Mägiste 1924, 12). Seetõttu pakkusin
proseminaritöös, kus argumentatsiooni pikemalt välja tõin, et tegu võib olla trükiveaga,
mis müntide arvu paisutas, kuid see ei ole aarde osalise – või täieliku – kaotsimineku
21