JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KOKKUVÕTE<br />
Kuna üksikasjalikumad järeldused muinas- ja keskaegse Rakvere uurimisloo ning<br />
-allikate ja probleemide kohta tehti pikemalt juba vastavate peatükkide lõpus (vt ptk 1.3,<br />
2.6, 3.3), esitatakse siinkohal vaid üldine kokkuvõte kogu uurimistööst ning püütakse<br />
vastata sissejuhatuses sõnastatud probleemidele.<br />
Muinaslinnuse uurimisloos pakkusin välja järgneva periodiseeringu: kuni 1896,<br />
1896–1959, 1959–1975, 1975–1989 ja 1989–2013. Muinasasula osas nägin eristuvat<br />
perioode kuni 1984, 1984–1992 ja 1992–2013. Muinaslinnuse kolme varasema<br />
uurimisperioodiga korreleerub muinasasula esimene periood. Enim sarnasusi võib näha<br />
muinaslinnuse uurimisperioodi 1975–1989 ja muinasasula vastava ajajärgu 1984–1992<br />
vahel, kui ulatuslike välitöödega, mida põhiliselt teostas Toivo Aus, leiti nii<br />
muinaslinnuselt kui -asulast seni vanimad asustusjäljed.<br />
Keskaegse Rakvere osas on otstarbekas linnust ja linna – ning ka piiskop von<br />
Annebati hauaplaati – puudutavat uurimislugu kuni linnusel 1901. aastal alanud<br />
konserveerimistöödeni käsitleda ühe alapeatüki all. Siiski loobuti sellest<br />
periodiseerimisvõimalusest Rakvere frantsisklaste kloostri puhul, vaadeldes nimetatu<br />
uurimislugu kahe perioodina: kuni 1989. aastal alanud välitöödeni, millega<br />
kloostrimüürid leiti, ja 1989–2013 kui periood, mil kloostri asukoht on juba kinnitust<br />
leidnud. Kuni 1989. aastani arutleti kloostri üle peamiselt kirjalike allikate põhjal.<br />
Linnuse järgneva uurimisloo jagasin perioodideks 1901–1927, 1927–1942, 1942–<br />
1975, 1975–1989 ja 1989–2013. Kõik need aastad on uurimisloos olulised pidepunktid:<br />
nimelt asuti 1901. aastal linnusevaremeid konserveerima, 1927. aastal toimusid<br />
esimesed (amatöör)kaevamised, 1942. aastal ilmus Armin Tuulse doktoritöö, millele<br />
pikka aega ei õnnestunud uut infot lisada, 1975. aastal algasid ja 1989. aastal lõppesid<br />
ulatuslikud ehitusarheoloogilised välitööd. 1989. aasta järgset aega saab vaadelda ühtse<br />
perioodina.<br />
Mihkli kiriku senises uurimisloos on selgeks murdepunktiks 1957. aasta, mil Villem<br />
Raam dateerib Rakvere Mihkli (nüüdse Kolmainu) kiriku ehitusaja 15. sajandi<br />
algusesse. Hüpoteesi juba 13. sajandil sealsamas asunud kirikust, mille Raamile<br />
kirjutades tegi esmalt Tuulse, ei ole seni õnnestunud veenvalt kinnitada.<br />
68
Change language