JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. MUINAS-<strong>RAKVERE</strong> UURIMISLUGU<br />
Muinas-Rakvere uurimise ajaloo võib jagada laias laastus kaheks: linnuse ja<br />
muinasasula uurimislugu. Mainitud jaotust kasutasin juba oma proseminaritöös (Ervin<br />
2013), kus uurimisloo pikemalt välja tõin ja periodiseerisin, käsitledes kronoloogiliselt<br />
ka Tarvanpää ja tarvaga (Bos primigenius) seonduvaid küsimusi, mis käesoleva töö<br />
kolmandas peatükis kokkuvõtlikult esitatakse (vt ptk 3.1.1).<br />
1.1 MUINASLINNUSE UURIMISLUGU<br />
1.1.1 KUNI 1896<br />
Kuni 1896. aastani saame rääkida ainult huvist keskaegse linnuse varemete vastu.<br />
Hüpoteesi muinaslinnast ei olnud toona veel meile teadaolevalt välja käidud. Baltisaksa<br />
ajaloolane Eduard Pabst (1815–1882) oletas oma 1867. a ilmunud Henriku Liivimaa<br />
kroonika saksakeelses tõlkes, et ajaraamatus mainitud Tarvanpää asus Kadrina<br />
kihelkonnas, mida endise kirikulähedase küla järgi varem Torvestäväräks hüüti (HCL<br />
1867, 350–351, märkus 7). Tema oletust Tarvanpää asukohast aktsepteerisid 19. sajandi<br />
lõpu ja järgneva aastasaja alguse ajaloolased ning asjaarmastajad (HCL 1883, 71,<br />
märkus 6 12 ; Jung 1910, 158; Jordan 1889, 91; Bielenstein 1895, 1; Wrangell 1924a, 39;<br />
Lepiksaar 1930, 177).<br />
1.1.2 1896–1959<br />
Rakvere muinaslinna "avastas" Abja koolmeister Jaan Jung (1835–1900) 1896. a,<br />
oletades teadaolevalt esimesena Rakvere Vallimäel asunud muinaslinnust, kirjutades<br />
1897. aastal ajalehes "Olevik": "Rakweresse jõudes silmasime ka wana lossi mäge, mis<br />
ka muud ei ole, kui wana talunikkude linnamägi" (Jung 1897b, 77). Enne viidatud<br />
artikli ilmumist oli Jung teinud ära tõsise töö seoses 1896. a Riias peetud X<br />
ülevenemaalise arheoloogiakongressi ettevalmistustega, käies Liivi- ja Eestimaa<br />
muistiseid kontrollides ka Rakveres, kus talle hakkas silma Vallimägi kui potentsiaalne<br />
muinaslinnuse asukoht, mille kohta ta ei olnud saanud kirjasaatjatelt infot, vaid uuris ise<br />
(Jung 1896, 1010; 1897a, 6; 1897b, 77; 1910, 8, 168; Lõugas 1988, 46–49). Teaduslikku<br />
12 Viide tähistab esimest HCL-i eestikeelset tõlget, mille andis välja asjaarmastajast muinasteadlane Jaan<br />
Jung, ning on seepärast esitatud kohe Jungi 1910. aastal ilmunud raamatu ees.<br />
9