JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

leiumaterjali analüüsi abil kindlaks, et "hilisema ordulinnuse alal asus nooremal rauaajal
eestlaste linnamägi" (1987, 5). Samuti saadi lisa nooremasse rauaaega dateeritud
söeproovidele (Aus 1987, 9–10, 16–17).
Kuigi eelnevail aastail uurimist seganud arheoloogist mitteolenevad probleemid ei
lõppenud, vaid pigem süvenesid (Aus 1989, 3), õnnestus 1988. aasta sügisel ja järgmise
aasta talvel toimunud uuringutega leida konvendihoone läänetiiva ruumist I-5A vanima,
rooma rauaaja lõppu ja rahvasterännuaega dateeritud asustuse jäljed, millest aruandes
pikalt juttu tehti (Aus 1989, 3, 5–13). Kuna Toivo Aus puudutas seda küsimust oma
artiklis (Aus 1990a, 456–459, 462–463, Abb. 1–3, Taf. XXXVII), jääb siinkohal vaid
märkida, et vanima söeproovi kalibreeritud dateeringut 430–610 27 annab aastate jooksul
täiendatud dendrokronoloogiliste skaalade abil rekalibreerida. Uuesti kalibreerimisel
saadud tulemus 428–582 28 tõenäosuse juures 95,4% mahub 5.–6. sajandi sisse, olles
seega täpsem. Ka ei ulatu riibitud keraamika hilisem dateering enamasti 6. sajandist
kaugemale 29 , sobides seega hästi söeproovi dateeringuga – nii söeproov kui üks
keraamikakatke saadi oletatava III postiaugu kivikiilustiku seest (Aus 1989, 10; 1990a,
Abb. 3).
Nagu selgub Toivo Ausi (1989, 3) viimasest Rakvere linnusest kirjutatud aruandest,
ei loobunud Aus linnuse uurimisest mitte omal algatusel, vaid toimunud
meeskonnavahetuse tõttu. Teda asus asendama arheoloog Kaarel Jaanits (1945–2012),
kes oma varasemate kogemuste ja huvi poolest oli eelkõige kiviaja uurija.
1989. a suvel konvendihoone sisehoovis teostatud välitöödel ei leitud enam kindlaid
märke muinasajast – ainult mõni alumisest korrisest saadud savinõukild olevat oma
pinna ebatasasuse ja krobelisuse poolest sarnanenud käsitsikeraamikaga. Ka üht lõuaga
kirvest kui nende kaevamiste vanimat leidu arvati muinasaja lõpust pärineda võivat,
kuid kirve dateering jäeti siiski lahtiseks (Jaanits 1990b, 3). Kuigi Jaanitsa (1990a, 12–
27 Tln. RL–1316, T=1545±30 a. Kalibreeritud tulemuse 430–610 tõenäosus oli 90% (Aus 1989, 10, viide
10).
28 Kalibreeritud programmiga OxCal 4.2 (Bronk Ramsey 2013).
29 Seda kinnitavad hästi Alt-Laari asulakoha päästekaevamistel riibitud keraamikat sisaldavatest kolletest
2 ja 3 võetud söeproovid, mis dateeriti tõenäosusega 95,4% vastavalt aastaisse 396–603 ja 242–466,
481–534. Teiselt poolt leiti vähemalt üks riibitud savinõukild ka koldest 17, mis sama tõenäosusega
dateeriti vahemikku 659–870, mistõttu ei välistatud võimalust, et riibitud keraamika võis kasutusel
olla ka I aastatuhande II poolel (Lillak & Valk 2009). 2011. aastal Kõivuküla linnamäe õueala
alumistest korristest ja vallikehandist leitud riibitud keraamika seos radiosüsinikdateeringuga 234–576
kinnitab samuti kaudselt Rakvere Vallimäelt leitud riibitud keraamika kitsama dateeringu õigsust
(Valk jt 2012, 27–31, 42–45). Vt ka Jaanits jt 1982, 234.
18