JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

kes väitis, et frantsisklaste (observantide) klooster rajati Rakverre, tähistamaks võitu
venelaste üle Smolina lahingus, mis toimus 13. septembril 1502. Arbusowi andmetel oli
kloostri ehitamine kõne all juba 1503. aastal, ent esialgu (1506–1508) sooviti klooster
ehitada Tallinna, kuid sealse rae vastuseisu tõttu otsustati siiski Rakvere kasuks.
Kloostri hävitasid venelased märtsis 1559, aga mitmed kloostrile kuulunud raamatud
sattusid Tallinnas asuvasse Oleviste kirikusse (Arbusow 1914, 354).
Usupuhastust kajastanud Olaf Sild (1880–1944) mainis Rakveres kevadtalvel 1524
tööle asunud reformaatoreid, kelle nimed pole teada. Silla sõnul teatas Rakvere foogt
1524. a suvel ordumeistrile, "et isandaid ei tule enam orjata ega maksusi maksta" (Sild
1924, 45). Rakvere frantsisklased elasid aga reformatsiooni üle (Sild 1924, 81).
1920.–1930. aastatel kirjutati Rakvere kloostrist võrdlemisi palju kohalikes
ajalehtedes. Nii anti nähtavasti Pabsti artikli varal kloostri kohta infot ja publitseeriti
Hermann Campise kirja eestikeelne tõlge (Rakwere klooster. 1925, 3). Arhiiviandmetel
suutis linnaarhivaar August Krikmann üsna kindlalt väita, et klooster asus endise mõisa,
praeguse Rahvamaja kohal (1926, 3). 1929. a publitseeris Krikmann kloostri kohta
kogutud pärimuse, mis mõni aasta varem väidetud asukohta kinnitas – juttu oli
karjalautade õue peal kaevates paljandunud müüridest ja suurest piiskopi kujuga
paekivist 73 , mis leitud ühe talli põrandast (1929, 3). Artikli "Salapärane ehitus
Rahwamaja all." pealkiri kõneleb iseenda eest – oletatakse, et Rakwere mõisa ehitamisel
välja tulnud laiaastmeline marmortrepp võis kloostrile kuuluda (1930, 3).
14. juunil 1940 leiti Rakvere Rahvamaja juures teostatud avariikaevamistel üks
münt, spiraalsõrmus ja kivinõu. Rakvere Linnavalitsus palus muinsuskaitse inspektorilt
luba annetada leitud esemed Rakvere Muuseumile. Toonane inspektor Eerik Laid
vastas, et on linnavalitsuse sooviga nõus, kuid soovib teada, kas leiti ka inimluid.
Rakverest kinnitatakse, et inimluid leiti. Seejärel paluti Rakvere Linnavalitsuselt leiud
nende ajalise kuuluvuse määramiseks Haridusministeeriumisse saata, misjärel
rakverelased leiud Tallinna läkitasid (Laid & Raba 1940). Kuna Teatrimäel 1989. a
alanud uuringutest teame, et sealsamas asub kalmistu, mis on arvatavasti kloostriaegne,
saame neid kaevamisi just kloostri uurimislooga seostada. Kuigi kivinõu on kadunud,
leiduvad sõrmus ja münt siiani Tallinnas (AI 5401: 1–2). Leitud münt on määratud
73 Tegu oli Tallinna piiskop Arnold II Annebati († 1551) hauaplaadiga.
48