JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

uuringute metodoloogilisele puudujäägile ehitusarheoloogilisest vaatenurgast, kiites
teisalt Jaanitsat kui muinasaja uurimises tugevat arheoloogi, kelle muinasajale sobilikust
kaevamismetoodikast paraku keskaegse linnuse uurimisel vajaka jääb. Alttoa kirjutas, et
ei ole selgitatud "missugused kihid jooksevad ühe või teise müüri vastu (ergo – on
ladestunud pärast müüri ehitamist), missugused on läbi lõigatud müüri püstitamisel"
(s.a., 1). Samuti heitis Alttoa ette (s.a., 2) kohtlõigete vähesust, mida
ehitusarheoloogiline uurimine rohkem eeldab. Ka plaane ja fotosid napib. Kokkuvõttes
nentis Alttoa (s.a., 3), et arheoloogiliste meetoditega saadav informatsioon võinuks olla
suurem.
1975–1989 väldanud ulatuslikke välitöid kokku võttes jääb üle sedastada, et kuigi
ehitusarheoloogilistel uuringutel saadi ulatuslikult uusi andmeid Rakvere keskaegse
linnuse kohta, oleks seda infot võinud olla rohkem, kui juba tööde alguses oleks
arheoloogid pidevalt varingu eemaldamise juures viibinud ning hilisemat
meeskonnavahetust ei oleks toimunud. Jättes kõrvale soovmõtlemise, tuleb siiski juhtida
tähelepanu uurimistulemuste äärmiselt napile publitseeritusele ja sellest johtuvale
vähesele kasutusele tänapäevaste uurijate teadustöös.
2.2.5 1989–2013
Nagu juba muinaslinnuse uurimisloo osas mainitud, ei järgnenud eelneval etapil 15
aastat väldanud ulatuslikele ehitusarheoloogilistele uuringutele kokkuvõtlikku
publikatsiooni. Tasub veel kord märkimist, et linnuse uurimisloo võttis ruumide kaupa
kuni 2003. aastani kokku Tõnno Jonuks (2004a), kuna Kalvi Aluve (1993, 4, 7–8, 25,
joon. 76, 82) linnusteraamat ega Oliver Pageli ja Odette Kirsi "Rakvere linnuse
ajalugu..." (2008) seda paraku ei teinud.
Väheste Rakvere keskaegset linnust käsitlenud kirjutiste seast saab välja tuua Kaur
Alttoa (1993) artikli Eesti konvendihoonetest. Paaril leheküljel Rakvere linnusel
peatudes leidis ta, et konvendihoonest võib Rakveres rääkida kõige varem 15. sajandi
lõpust, mitte 14. sajandi teisest poolest alates, nagu arvati varem (Alttoa 1993, 14, 16,
Abb. 10). Suuresti toetus ta juba varem TATÜ-s publiteeritud kaevamistulemustele,
millega dateeriti kogu Rakvere linnuse idaväravakompleks 15. sajandi lõppu või
järgmise aastasaja algusse (Alttoa jt 1988, 391–392).
41