JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

2.3 MIHKLI KIRIKU UURIMISLUGU
Iga keskaegse linna oluliseks osaks oli kahtlemata kirik. Rakvere keskaegsete kirikute
juures huvitab arheolooge vast enim, kus need asusid, kui palju neid oli ja millal need
rajati. Nagu alapealkiri juba vihjas, on Rakvere keskaegsetest pühakodadest seni
kindlalt teada vaid Mihkli (nüüdne Kolmainu) kirik Pikal tänaval. 66
2.3.1 KUNI 1957
Uurimisloo alustamiseks tasub eelnevalt mainitud Mellini kaardi juurde tagasi
pöörduda. Seal leiduval joonisel on kirikut kujutatud linnamajade vahel asuvana. Kuna
ühegi teise võrdväärse hoone varemeid ei paista, peab tegu olema keskaegse Mihkli
kirikuga, mis küll hiljem Kolmainsusele pühendati. Teatavasti asuvad gooti kirikute
tornid reeglina läänes, nii ka Rakveres. Mellini joonistusel asub kirikutorn aga mitte
linnusevaremete, s.o lääne suunas, vaid hoopis teisel pool. Isegi kui linnusevaremeid
võidi kujutada ebatäpselt, on nõnda kategoorilist viga – valel pool kujutatud kirikutorni
– raske uskuda. Võiks oletada, et siin on kokku pandud kaks joonist: fantaasiapilt
linnusevaremeist ja vaade linnale ning kirikule Vallimäelt, s.o läänest. Kiriku osas on
tähelepanuväärne ka selle katus: kujutatud ei ole mitte kodakirikut, vaid basilikaalset
ehitist (EAA, f. 1365, n. 1, sä. 31, l. 20; LISA 3, 6).
Nagu eespool mainitud, köitis uurijaid veel enne kirikut Tallinna piiskopi Arnold von
Annebati († 1551) hauaplaat, mille Körber 19. sajandi alguses üles joonistas (1802b,
157; LISA 3, 4). Joonise kopeeris Körberi kaasaegne Brotze (2006, 171, joon. 78).
Hauakivi vastu tunti huvi ka 1920. aastail: 1926. a joonistas Nikolai Paulsen piiskop
von Annebati hauaplaadi üles 67 (Ehrensvärd 2001, 28, 270).
1924. aastal ilmunud koguteoses "Wirumaa" kirjutatakse, et 1558. aastal alanud
sõjasündmuste järel jäi kirikutest alles ainult Mihkli oma. Mihkli kiriku rajamisaega ega
asukohta ei mainita. Kolmainu kirikut, mille ehitamist alustati 1684. aastal, peetakse
66 Rakvere linnuse kirik ega 16. sajandi alguses Teatrimäele rajatud frantsisklaste kloostri kirik ei olnud
keskaegsele linnale kuuluvad kirikud (vt ptk 2.1; 2.2; 2.4)
67 See joonistus, mida autoril ei ole seni näha õnnestunud, leidub Stockholmis asuvas Rootsi
Riigiarhiivis (KrA) prof. Helge Kjellini kogus (RA: Prof. Helge Kjellins saml. Gåva 1977. Nr 19).
43