JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

kuid juba rooma rauaajal oli tema sõnul tegu märkimisväärse kohaga (Lang 2000, 279).
Rakvere piirkonnas üllatas uurijat kalmete puudumine rooma rauaajal, kuid ta seletas
seda igati loogiliselt pikaajalise maaharimisega (Lang 2000, 198–200). Veel nägi ta
Rakvere ja mitmete teiste suuremate keskuste juures paiknenud asulate "Taani
hindamisraamatus" mainimata jätmist üldise seaduspärana (Lang 2000, 275).
Olulisematest töödest tuleks nimetada ka Anton Pärna artiklit "Linnade teke Eestis –
mõningaid historiograafilisi aspekte", kus autor lühidalt Rakvere ja selle varase asustuse
kohta käivat teavet refereerib (2002, 359–360).
1.3 KOKKUVÕTE
Oletuse Rakvere Vallimäel asunud muinasaegsest linnusest tegi 1896. a Jaan Jung,
avaldades hüpoteesi juba järgneval aastal ajalehes "Olevik". Seevastu muinasasula
uurimislugu võiks kokkuleppeliselt alustada isegi mõnevõrra varem, aastal 1881, mil
Rakverest või lähikonnast leiti viikingiaja lõpust pärinev mündiaare. Esimene teaduslik
artikkel viimase kohta ilmus 1887. Muinasasula uurimine jäi siiski pikaks ajaks
teoreetilisele tasandile, kuna täiesti kindel tõestus saadi alles 1984. a, kui Pika tänava
algusest leiti jälgi muinasaegsest asustusest. Seevastu Rakvere Vallimäel trooninud
muinaslinnus on alates 1896. aastast pidevalt uurijate fookuses seisnud, ent sellegi kohta
saadi esmane arheoloogiline tõestus võrdlemisi hilja, alles 1959.–1960. a kaevamistega.
Kultuurkihi näol õnnestus muinaslinnast kindlat tõestust saada 1983. aastal.
Nii muinaslinnuse kui -asula uurimisloos on võimalik eristada mitmeid etappe.
Muinaslinnuse uurimises eraldasin perioode kuni 1896, 1896–1959, 1959–1975, 1975–
1989 ja 1989–2013, muinasasula osas aga kuni 1984, 1984–1992 ja 1992–2013.
Muinaslinnuse esimesed kolm varasemat uurimisperioodi vastavad ligikaudu
muinasasula esimesele perioodile. Enim sarnasusi võib leida muinaslinnuse
uurimisperioodi 1975–1989 ja muinasasula vastava ajajärgu 1984–1992 vahel. Viimati
mainitud ajalõikudel leiti ulatuslike välitöödega, mida põhiliselt teostas Toivo Aus, nii
muinaslinnuselt kui -asulast seni vanimad asustusjäljed.
Muinas-Rakvere senise uurimisloo kõrgpunkt saabus linnuses ja Teatrimäel peaaegu
üheaegselt: esimeses 1988.–1989. a sügistalvel, teises aastail 1989–1991. Enam-vähem
samaaegselt saabus ka uurimisperioodi lõpp, kuid siin on üks oluline erinevus
25