JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
jäänud põgusaks ega ole keskendunud kiriku vanuse probleemi lahendamisele, ei saa<br />
sellele küsimusele veel kindlat vastust anda. 72<br />
Kokkuvõtteks saab öelda, et Rakvere Mihkli kirikut on palju uurinud<br />
kunstiajaloolased, eriti Villem Raam, kuid arheoloogilised uuringud on jäänud<br />
põgusaks. Kiriku dateerimine 13. sajandisse on jätkuvalt hüpoteetiline. Juhul, kui kirik<br />
rajati praegusele kohale alles 15. sajandil, pidi linna varaseim pühakoda kusagil mujal<br />
asuma, kust seda aga veel leitud ei ole.<br />
2.4 FRANTSISKLASTE KLOOSTRI UURIMISLUGU<br />
2.4.1 KUNI 1989<br />
Juba Russowi kroonikast on teada, et Rakveres asus keskajal mungaklooster, mille<br />
moskoviidid Liivi sõja ajal ühes kiriku, gildimaja ja teiste kivihoonetega lõhkusid, et<br />
saada materjali linnuse tugevdamiseks (Russow 1967, 113). Sellegipoolest ei olnud<br />
Rakvere Teatrimäel 1989. a suvel alanud päästekaevamisteni kindlat, arheoloogiliselt<br />
tõestatud infot frantsisklaste kloostri asukohast, mistõttu saab uurimislugu kuni 1989.<br />
aastani vaadelda ühtse perioodina.<br />
Rakveres asuvat kloostrit mainis 1837. a parun von Ungern-Sternberg, kes kirjutas, et<br />
kloostriaed oli olemas veel 1616. a, samuti sellest, et kloostrivaremed lõpuks kündes<br />
kadusid (Ungern-Sternberg 1837, 554, 557, 602–603).<br />
Frantsisklaste kloostrist kirjutas ka Eduard Pabst, kes publitseeris Hermann Campise<br />
nimelise munga keskalamsaksakeelse kirja koos saksakeelse tõlkega. Kirjast selgub, et<br />
klooster oli 1526. a põlenud. Kirjale lisatud pitseril kujutatud peaingel Miikaelist<br />
järeldati, et klooster oli pühendatud Pühale Miikaelile ning kandis tema nime. Pitseri<br />
pealiskirjast (S COVENTVS X FRATV2 | MJORV X WESENBER) selgus, et tegu oli<br />
minoriitide ehk frantsisklaste kloostriga. Veel tehti kindlaks, et aprillis 1558 oli klooster<br />
võtnud vastu kõrgeid ordukäsknikke, mistõttu pidi olema tulekahjust taastatud ning heas<br />
korras. Viimaks sõnas Pabst, et kloostri asukoht on rakverelastele praegugi teada (1870,<br />
317–319).<br />
Üldiselt on ka hilisemad uurijad nõustunud Leonid Arbusow vanemaga (1848–1912),<br />
72 Käesoleva töö autor ei pea kirikaia arheoloogilist uurimist eetiliseks, kui kaevamiste teostamine ei ole<br />
just hädavajalik. Seetõttu tuleks edaspidistel päästekaevamistel pöörata võimalikult palju tähelepanu<br />
kiriku vanuse küsimusele.<br />
47
Change language