JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

13) aruande II köites esitatakse kogutud radiosüsinikproovide loetelu, ei ole neid proove
selles ega teistes aruannetes dateeritud. Kaarel Jaanitsa uurimistööde tulemusi ei ole
erinevalt Toivo Ausi omadest isegi äärmiselt kokkuvõtlikult publitseeritud, vaid need on
jäänud käsikirja.
Kokkuvõttes lõppesid 1975. a alanud uurimistööd vastaka tulemusega: ühelt poolt
saadi kesk- ja varauusaegse kivilinnuse kõrval palju infot ka muinaslinnuse kohta,
teiselt poolt jäi valmimata uurimustulemusi summeeriv publikatsioon.
1.1.5 1989–2013
1989. a lõppenud ulatuslike välitööde järgset aega on otstarbekas vaadelda ühtse
perioodina. Üllatuslikult kirjutas 1990. aastate algupoolel Rakvere muinaslinnusest
kõige rohkem Toomas Tamla (1992, 48–51, 96; 1993; 1996, 232–236), mitte Toivo Aus,
kellel pidi Tamla (1992, 48, 99, märkus 7) sõnul peagi valmima pikem ülevaade
Rakvere linnuse uurimistulemusest. Nagu teame, jäi see ülevaade ilmumata.
Tamla arendas oma mõtteid valdavalt kirjanduses ilmunud lühiartiklitele (eriti Aus
1990a) toetudes, kuid kasutas ka näiteks HCL-i, seda pikalt tsiteerides, kuid kahjuks
korrates kroonika 1982. aasta teadusliku väljaande eestikeelsesse tõlkesse sisselipsanud
trükiviga 30 (HCL 1982, 263; Tamla, T. 1992, 48). Sama sulekomistust kohtab
kirjanduses ka hiljem (Tamla, T. 1996, 232; Reimaa 2007, 80), kuid see on kroonika
uuemates tõlgetes parandatud (HCL 1993, 188; 2005, 174; 2013, 174). T. Tamla (1992,
96; 1996, 241) ei nõustu varasema seisukohaga, et Rakvere linnusel oli Virumaal
keskne roll 31 , pakkudes, et sel maakonnal oli ühe suure asemel mitu väiksemat keskust.
Tamlal jagus kriitilist meelt Tarvanpää Rakvere Vallimäega seostamise osas:
"Eestlaste muinaslinnuse olemasolu pole kahjuks viimase ajani päris üheselt tõestatud.
Kui olla lõpuni korrektne ja järjekindel, siis tsiteeritud lõigu alguses ja lõpus on legaadi
kaht ülejäänud sihtpunkti Agelindet ja Revalat nimetatud linnuseks, Tarvanpead aga,
kus ta viibis koguni kaks korda, mitte. Samuti ei märgi Henrik kohta 1219. a. Virumaa
sõjakäigul, kuigi sakslased valisid kogunemiskohaks Rakverest vaid mõne kilomeetri
30 Kirjutatud on "Ja sealt liikudes edasi Tarwanpels (sic!) [...]" (HCL 1982, 263). Kahtlemata oleks õige
"Tarwanpele", kuna ladina keeles kirjutatakse vastavas kohas "Et inde Tarwanpe procedens [...]" (HCL
1982, 262).
31 Rakvere linnust on arvatavaks maakonnakeskuseks pidanud mitmed varasemad uurijad (Laid &
Moora 1935, 184; Eilart jt 1965, 189; Lõugas & Selirand 1977, 247; Jaanits jt 1982, 402; vt ka 1.1.3).
19