JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Huvitav on ka Rakvere Vallimäest tehtud aerofoto, mis leidub Jevgeni Kaljundi
(1931–2011) koostatud publitseerimata kaustas "Illustratiivne materjal Rakvere linnuse
varemete ja vallide ajaloolise õiendi juurde" (1977, foto 47; LISA 2, 1) ja Eesti
Ajaloomuuseumi (AM) fotokogus (AM F 19614). Riigiarhiivis (ERA) säilitatakse 1.
Lennuväedivisjoni fotopositiivide album-registraatoris originaalfotot (ERA, f. 624, n. 1,
sä. 226, lk 1, foto 2; LISA 2, 2). Kaljundi kaustas ja AM-i fotokogus leiduv pilt kannab
pealkirja "Rakvere lossivaremed." ning on selgelt ERA-s hoitava originaalsuuruses foto
väiksemaks lõigatud koopia. ERA kogus oleva foto saab tänu sellel leiduvate 1939. a
lammutatud mõisa vankrikuurile (Kirss 1989, plaan 1; Tamm 1997, Fig. 3; LISA 1, 2) ja
nn timuka majale (Kirss 2004, 55) dateerida mitte hilisemaks kui 1939. Teiselt poolt
sunnib fotot 1930. a veebruarist-märtsist mitte varasemaks dateerima katuse saanud
Teatrimaja 18 (Kirss 1990, 13), kõige varem 1931. aastasse aga linnuse lõunapoolse
eeshoovi läänemüüri konserveeritud lõunaots, mis aerofotolt paistab (vt LISA 2, 3–5).
Seega saab 1. Lennuväedivisjoni tehtud aerofoto dateerida vahemikku 1931–1939. Tegu
on vanima teadaoleva aerofotoga, kus on Rakvere linnuse varemeid selgelt kujutatud.
Vahepeal tuha all hõõgunud huvile Rakvere linnust arheoloogiliselt uurida andsid
1948. a viivuks voli Viru Maakondliku Muuseumi direktor Veera Ranne ja teaduslik
kaastööline Arvo Puu, kes teostasid vaatlusi kivilinnuse varemeist 45–50 m põhja pool,
kus nad arvasid olevat muinaslinnuse võimaliku asukoha. Sealsete II maailmasõja
aegsete kaevikute profiilist avastatud tumedast kihist saadud leiud, sh viljaterad, andsid
nad määrata prof Harri Moorale, et selguks, kas tegu on muistse Tarvanpääga. Arvo Puu
10. septembril 1948 Moorale saadetud kirjast peegeldub tahe leida muinasaegse linnuse
jälgi ning õppida tundma maakonna esiajalugu (Puu 1948). Keskaegse linnuse
konvendihoones tühjendati üht lõunapoolset ruumi, kuid muinasaegseid esemeid sealt ei
saadud või pole neid teada (Pajos s.a., 4). "Rakvere muuseumi kroonika" (RMK) sõnul
ei ole kogutud leiud säilinud, samuti puuduvad fotod, joonised ja plaanid (Pajos s.a., 4).
Siiski on Tõnno Jonuks (2003, 1) viidanud kümnele SA Virumaa Muuseumid (SVM)
hoidlas säilitatavale leiule RM 2288/A 42: 1–10, millest viimase alanumbri all on
viljaterad. Sellest on Jonuks oletanud "justkui oleks kokku pandud nii 1948. aasta
kaevamiste kui vaatluse leiud" (2003, 2). Ka keraamika – või osa sellest – ja
18 Teatrimaja ehitus seisis üheksa aastat alates katustamisest 1930. aastal kuni 15. veebruarini 1939, mil
tööd jätkusid. Tellinguis hoonet ei saa täpsemalt dateerida (Kirss 1990, 13).
12