JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

domineerida basilikaalse kiriku idee 69 , mitte kodakiriku oma, nagu varem arvatud,
kusjuures "Rakvere oleks selle tõhusamaks tõestajaks" (EAA, f. 5298, nim. 1, t. 173, l.
26).
Tuulse pakkus 1957. a oktoobris Raamile vastates välja hüpoteesi, et Rakveres võis
algul – oletamisi 13. sajandil – olla torn kodakirikuga, mis 15. aastasaja alguses
basiilikaks ümber ehitati. Tuulse hoiatas, et tema oletused ei pruugi õiged olla, kuna
"sellist probleemi saaks lahendada ainult monumendi otsese analüüsi abil" (EAA, f.
5298, nim. 1, t. 173, l. 28).
1959. aasta jaanuari lõpus püstitas Raam taas Tuulsele kirjutades hüpoteesi Rakvere
kirikust kui kindluskirikust. See oletus, mille tõestuseks tõi Raam torni müüritrepi
lõppemise teisel korrusel – torni pääses vaid redeli abil –, on keskaegse Rakvere
linnamüüri puudumist, s.o puudulikku kindlustatust arvestades äärmiselt oluline (EAA,
f. 5298, nim. 1, t. 173, l. 56). Hiljem põhjendas ta kiriku kasutust kaitsekirikuna nii
massiivse läänetorniga, mille müüritrepi kaudu pääses ainsana võlvidele, kui ka tõigaga,
et Rakvere oli keskajal kindlustamata linn (Raam 1975b, 68).
Raamil õnnestus Rakvere keskaegset kirikut trükisõnas kajastada alles 1974. aastal,
kui üleliidulise seeria osana ilmus venekeelne teos "Архитектурные памятники
Эстонии", mille autor ta ise oli (Раам 1974, 118–121). Eestikeelne
publitseerimisvõimalus avanes talle teose "Eesti kunsti ajalugu kahes köites" esimeses
osas, kus ta kirjutas sisuliselt kogu keskaegse arhitektuuri osa (Raam 1975a, 30, 41;
1975b, 67–68). Rakvere kirikust on ta kokkuvõtlikult kirjutanud hiljemgi (1985, 25;
1997, 123–124).
Raami käsikirjaline käsitlus piiskop Arnold von Annebati († 1551) hauakivist on
seni ületamatuks jäänud. Uurija leidis huvitavaid paralleele: "[...] Annebati hauakivi
keerdsambad ja ornamentaalsed motiivid pärinevad samast kunstiringist, kus loodi XVI
saj. Tallinna kiviskulptuuri meistriteosed, näiteks Suurgildi piiskopivapiga siseportaal
aastast 1553 ja paljud teised" (Raam s.a., 29–31). Eesti- ja saksakeelses Brotze Esticaköites
on Ivar Leimus järeldanud, et Annebati hauakivi oli juba 19. sajandi alguseks
sattunud Rakvere Kolmainu kirikusse. Samuti oletas Leimus, et hauaplaat oli juba 19.
aastasajal üsna viletsas seisukorras, sest 1920. aastatel olid detailid tuvastatavad vaid
69 Basilikaalse kiriku domineerimise idee sai hiljem kinnitust ka Pirita kloostri kiriku algkavatises (Raam
& Tamm 2005, 28–30).
45