JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Johannes Renneri (u. 1525–1583 või 1584) kroonika kajastab detailselt Vene-Liivi
sõda (1558–1561), aga pakub infot ka Rakvere linnuse mehitatusest ja varustatusest
keskaja lõpus: seal olnud ainult 11 võitlusvõimelist sakslast. Kuigi foogt oli enne
alistumist suurema osa moonast Tallinna vedanud, langes venelastele ometi 7 suurtükki,
30 pekikülge, pisut rukist jm (Renner 2006, 58).
Rakvere linnuse hea varustatuse kohta leidub infot ka Franz Nyenstede (1540–1620)
kroonikas: "Pärast Tartu vallutamist jättis Järva foogt Rakvere linnuse maha, [mille
keldrid olid täis] häid jooke, nagu veini, mõdu ning igasugu toiduaineid" (Nyenstede u.
1650, viidatud Raik 2004, 137 kaudu). 79
Rootsilembesele Russowile vastandub poolameelse katoliiklase Dionysius
Fabriciuse 80 kroonika, mis heidab Rakvere linnuse ajaloole vähe valgust, kuid mainib
Rakvere foogti tähtsat rolli kohalike aadlike vaheliste tülide lahendajana pärast 1397.
aasta Jungingeni armukirja Harju-Viru rüütlitele (Fabricius [2010], 139).
Jürgen Helmsi aastail 1628–1643 kirjutatud kroonika on Rakvere uurimisloos oluline
peamiselt seal leiduvate joonistuste (vt LISA 3, 2) tõttu, mistõttu käsitletakse tema teost
järgmises alapeatükis. 17. sajandi kirjatöödest väärib veel mainimist 1652. aastal Mainiäärses
Frankfurdis väljaantud raamatu "Topographia Electorat..." peatükk "Topographia
Livoniæ", kus arvatakse, et Rakvere linnus ehitati 1219. aasta paiku, ja antakse
äärmiselt põgus ülevaade linna ajaloost, nimetades viimast avatud (s.o kindlustamata)
paigaks (Zeiller 1652, 30–31). 81
Johann Gottfried Arndti (1710 või 1713–1767) kroonikas arvatakse, et Rakvere
linnuse ehitas Taani kuningas Valdemar II (1170/1202–1241) ja pakutakse ehitusajaks
1224. aastat (Arndt 1753, 348). 82
3.1.2 PLAANID JA JOONISED
Vanim teadaolev Rakvere linnust ja linna kujutav joonis pärineb umbkaudu aastast
79 Olen viidanud Franz Nyenstede "Liivimaa ajaloo" osalisele eestikeelsele tõlkele kroonika vanima, nn
Tallinna ärakirja järgi. Käsikiri asub Eesti Ajaloomuuseumis (AM, f. 92, n. 1, sä. 24). Tõlke autoriks
on Katri Raik.
80 Dionysius Fabricius elas 16.–17. sajandil, tema täpne sünni- ega surmadaatum ei ole teada.
81 Teos ei ole läbivalt pagineeritud. Viidatud on konkreetse peatüki lehekülgedele. Tolle teose autor
Martin Zeiller (1589–1661) oli väga viljakas protestantlik barokiajastu õpetlane.
82 Selle Jürgen Helmsi kroonikast liikvele läinud valearvamuse kummutas juba Karl von Löwis of
Menar (1922, 42); vt ka ptk 2.2.1.
56