JA KESKAEGNE RAKVERE - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Saksa soost Rootsi maamõõtja Samuel Waxelbergi (Waxelberghi) 1683. aastal
koostatud kaks Rakvere plaan ja kauguspilt (KrA: SFP. Östersjöprovinserna.
Wesenberg. 1–3; koopiad AM, f. 118, n. 1, 57–58; LISA 1, 5–6; LISA 3, 3) on
Goeteerise joonistuse järel vanimad tõepärased kujutused, mis on meie ajani säilinud 83
(Uhrensvärd 2001, 23). Tema plaane on kõrgelt hinnanud paljud varasemad uurijad,
kuid seda alles 1888. aastast, kui plaanid Rootsi Sõjaarhiivist (KrA) taasavastati ja
Liivimaa Rüütelkonna raamatukokku kopeeriti (Löwis of Menar 1932b, 139).
Tuleb veel kord märkida, et Armin Tuulse (1942, Abb. 24; LISA 1, 8) kasutas oma
rekonstruktsiooni alusena just eelviidatud Waxelbergi 1683. aastal koostatud põhiplaani.
Talle olid tundmata 1829. aasta paiku maamõõtja C. Faehlmann koostatud Rakvere
linnuse põhi- ja asendiplaan ning joonis (LISA 1, 7; 3, 8), mis on hiljem Waxelbergi
omadest oluliselt täpsemateks osutunud (vt Aus & Tamm 1985, Abb.; LISA 1, 8).
G. G. Storch koostas 1856. aastal vaate Rakvere linnusele lõunast, põhiplaani ja linna
plaani (Raid 2013, 198). Storchi joonestatud linnuse põhiplaan järgib hästi C.
Faehlmanni peaaegu kolm aastakümmet varasemat plaani. Siiski on G. G. Storchi
põhiplaanil varemed kohati rohkem lagunenud kui Faehlmanni omal – nii on
konvendihoone idatiiva välismüür Faehlmannil palju pikemalt kujutatud kui Storchil,
samuti üks müür konvendihoone põhjatiiva keskosas, lühenenud on ka lõunaeeshoovi
läänepoolne müür. Linnaplaanidel on rohkem erinevusi, kuid ka ses osas kasutas Storch
arvatavasti eeskujuna Faehlmanni plaani.
3.1.3 FOTOD
Vanu plaane ja joonistusi täiendavad tõhusalt linnusest eri aegadel tehtud fotod, mis on
vajalikud, kui me ei uuri linnuse kultuurkihti kitsalt arheoloogilisest vaatevinklist, vaid
püüame erinevaid andmeid kombineerides luua võimalikult objektiivset ja mitmekülgset
pilti linnuse minevikust. 1970. aastatel Vallimäel alanud uurimistööde käigus valmis
kaks kausta asjakohase illustratiivse materjaliga: Jevgeni Kaljundi (1977) ja Fredi
Tompsi (1990) koostatu. Mõlemad käsikirjalised tööd sisaldavad palju fotosid ning
83 Ühes ajaleheartiklis mainitakse "muistset ordulossi plaani", mis ühel kohalikul ajaloohuvilisel olevat.
Tolle plaani väidetavaks koostamisajaks on 1626. aasta ja autoriks toonane Rakvere mõisnik Reinhold
von Brederode. Plaan olla saadud ühe mõisa arhiivist (Ka Rakwere saab maa-aluse linna 1936, 5).
Edasised teated plaanist puuduvad.
58