STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

taaleritistes olevate klamüüdiavastaste antikehade määramine.
2.3. Uuringumaterjal
2.3.1. Naistel
- emakakaelakanalist ja ureetrast – kasutamiseks sobivad kõik loetletud laboratoorsed meetodid;
- tupe eritis ja esmasjoa uriin – testid PCR ja LCR meetodil;
2.3.2. Meestel
- ureetrast – kasutamiseks sobivad kõik loetletud meetodid;
- esmasjoa uriin – testid PCR- ja LCR-meetodil.
2.3.3. Vastsündinutel
- konjunktiviidi diagnoosimiseks võetakse materjal nii kulturaalseks kui mitte-kulturaalseks
uuringuks väljapoole pööratud silmalault;
- kopsupõletiku diagnoosimiseks tehakse kulturaalne uuring ninaneelust võetud materjalist;
- vastsündinute klamüdioosse pneumoonia diagnoosimiseks tuleks kasuks mikroimmunofluorestsentstest
C. trachomatis’e antikehadele. IgM antikehade tiiter 1:32 kinnitab C. trachomatis-pneumoonia
olemasolu.
33
3. Ravi
2.3.4. Lastel
- lapse seksuaalse kuritarvitamise kahtluse korral on soovitav kulturaalne uuring kombineerida
PCR-uuringuga.
3.1. Valikravi
3.1.1. Täiskasvanute, teismeliste ja laste (>45 kg) ravi
- Azithromycinum 1g p/o, ühekordselt
või
- Doxycyclinum 100 mg 2 korda päevas p/o, 7 päeva
3.1.2. Vastsündinute konjunktiviidi ja pneumoonia ravi
- Erythromycinum 50 mg/kg/päevas suu kaudu jagatuna 4-ks korraks, 10-14 päeva
- lokaalne antibiootikumravi üksinda ei ole piisav klamüdioosse infektsiooni raviks ja ei ole
vajalik süsteemse ravi teostamisel
3.1.3. Laste ravi
- Lapsed