STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

HEPATIIT A VIIRUSINFEKTSIOON
(ÄGE A-HEPATIIT B 15)
1. Sissejuhatus
Hepatiit A viirusinfektsioon (HAV-infektsioon) on peamiselt algelise kanalisatsiooni süsteemiga
arengumaade probleem. Nendes piirkondades nakatuvad peamiselt lapsed. Kõrgema arengutasemega
riikides on A-hepatiidi puhanguid kirjeldatud MSM ja IVDU seas, samuti arengupeetusega
isikute hooldekodudes. HIV-positiivsed patsiendid võivad olla suurema nakkusohlikkusega.
Viirus eritub roojaga. Ülekandemehhanismi poolest on tegemist otsese (fekaaloraalne) ja kaudse
(toit, vesi) kontaktinfektsiooniga. Patsient muutub nakkusohtlikuks keskmiselt kaks nädalat enne
ikteruse teket. Nakkusohtlikkus lõpeb umbes 1 nädal pärast ikteruse teket.
A-hepatiidi inkubatsioonperiood on 15-45 päeva. Enamus nakatunud lastest ja umbes pooled nakatunud
täiskasvanutest on asümptomaatilised. Tüüpilistel juhtudel järgneb 3-10 päeva kestvale
gripitaolisele prodroomile palavikuta ikterus koos isutuse, iivelduse ja väsimusega, mis reeglina
kestab 1-3 (harvem 12 ja rohkem) nädalat. A-hepatiidi tüsistuseks võib olla äge maksapuudulikkus
(0.4%). Letaalsus ei ületa 0.1%.
HAV ei põhjusta kroonilist infektsiooni.
45
2. Diagnoos
Ägeda HAV-infektsiooni seroloogiliseks markeriks on spetsiifiline IgM (anti-HAV IgM), mis on
patsiendi seerumis määratav vähemalt infektsioonile järgneva kuue kuu jooksul. Anti-HAV IgG
jääb positiivseks kogu eluks.
3.Profülaktika
Vaktsineerimist HAV vaktsiiniga tuleks pakkuda MSM-dele, IVDU-dele ja kroonilise HCV- ning
HBV-infektsiooniga patsientidele. Vaktsineerimine on näidustatud veel arengumaid külastavatel
reisijatel, hemofiiliahaigetel, kroonilise maksahaigusega patsientidel ja elukutse tõttu ohustatud
isikutel.
Hepatiit A viirusvaktsiini manustatatakse kahes annuses 6-12 kuulise intervalliga. Mõistlik oleks
kaaluda hepatiit A+B viirusvaktsiini kasutamist eelnevalt B-hepatiidi vastu mittevaktsineeritud
isikutel. Olemasolevad andmed ei anna alust arvata, et pärast kahe doosi manustamist immunokompetentsetele
isikutele oleks edaspidi vajalik revaktsineerimine.
Hepatiit C viirusinfektsioon
(äge C-hepatiit B 17.1, krooniline C-hepatiit B 18.2, viiruskandja Z 22.8)
1. Sissejuhatus
Hepatiit C viirusinfektsiooni (HCV-infektsiooni) on maailmas WHO andmetel nakatunud kokku
175 miljonit inimest. Eestis on aastatel 1999-2006 diagnoositud 1530 (2006.a. 57) C-viirushepatiidi
juhtu (www.tervisekaitse.ee). Sageli on olnud tegemist HIV/HCV ja HIV/HBV/HCV koinfektsiooniga.
Kroonilise HCV-infektsiooni prevalents Eestis võib olla umbes 1%.
Erinevalt HBV-infektsioonist kulgeb 50-80% HCV-infektsiooni juhtudest kroonilise infektsioonina,
mis omakorda viib maksatsirroosini (> 30% kroonilise infektsiooni juhtudest) ja hepatotsellulaarse
kartsinoomini (maksatsirroosihaigetel 1-4% aastas).
1.1. Äge HCV-infektsioon
Äge HCV-infektsioon (inkubatsiooperiood 4-20 nädalat) on tavaliselt asümptomaatiline. Viirus
levib parenteraalselt peamiselt ühiste süstalde vahendusel. Seksuaalse ülekande tähtsus on
tagasihoidlik (0.2-2% aastas püsisuhte korral HCV-positiivsega). HIV-infektsiooni puhul seksuaalse
ülekande tähtsus suureneb. Kõrgem HCV-prevalents on ka sekstöötajatel, vangidel, tätoveeritutel
ja alkohoolikutel. HCV vertikaalne levik emalt lapsele ei ületa 5%, kuid võib ulatuda
40%-ni kui ema on HIV/HCV-positiivne.
1.2. Krooniline HCV-infektsioon
50-80% HCV-infektsioonist kulgeb kroonilise infektsioonina. HCV kandlus kaob iseeneslikult
kiirusega 0.02% aastas. Juhul kui viirus ei elimineeru on tõenäoline maksatsirroosi ja hepatotsellulaarse
kartsinoomi teke aastakümnete pärast. Maksakahjustus on suurem kui kaasneb intensiivne
alkoholi tarbimine. Märkimisväärne maksahaigus võib esineda (35%) ka normaalsete
aminotransferaaside korral. HIV koinfektsioon halvendab prognoosi.