03.02.2015 Views

STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

pese mõju rasedusele, lootele ning sünnitusele.<br />

3.2. Retsidiveeruv genitaalherpes<br />

3.2.1. Retsidiivi ravi (episoodiline ravi)<br />

Episoodilist ravi tehakse infektsiooni ägedas faasis.<br />

Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo ägenemise<br />

ajal. Ravi peab algama võimalikult kiiresti, s.t võimalusel juba prodromaalnaähtude<br />

ajal.<br />

3.2.1.1. Valikravi<br />

- Valaciclovirum 500 mg 2 korda ööpäevas p/o 3 päeva jooksul<br />

- Valaciclovirum 1000 mg üks kord ööpäevas 5 ööpäeva jooksul<br />

3.2.1.2. Alternatiivne ravi<br />

- Aciclovirum 400 mg 3 korda ööpäevas p/o 5 ööpäeva jooksul<br />

- Aciclovirium 800 mg 2 korda ööpäevas p/o 5 ööpäeva jooksul<br />

37<br />

3.2.2. Supressioonravi<br />

Supressioonravi on näidustatud kui patsiendil esineb aasta jooksul rohkem kui kuus kliiniliselt<br />

avaldunud genitaalherpese episoodi ja vähemalt üks episood on laboratoorselt tõestatud.<br />

3.2.2.1. Valikravi<br />

- Valaciclovirum 500 mg kord ööpäevas kui patsiendil on vähem kui 10 episoodi aastas<br />

- Valaciclovirum 1000 mg kord ööpäevas kui patsiendil on rohkem kui 10 episoodi<br />

aastas<br />

3.2.2.2. Alternatiivne ravi<br />

- Aciclovirum 400 mg kaks korda ööpäevas keskmiselt aasta aja jooksul.<br />

Aciclovirum manustatuna üks kord päevas ei suru alla genitaalherpese retsidiive.<br />

Lühiajalised supressioonravi kuurid, surumaks alla retsidiive, on näidustatud eriolukordades<br />

(eksamid, puhkus).<br />

4. Nõustamine<br />

Genitaalherpese diagnoosimisele peab kindlasti järgnema patsiendi nõustamine haiguse põhjuste,<br />

kliinilise avaldumise, kulu, nakatumise ja ravi võimaluste üle.<br />

5. Genitaalheprese käsitlus raseduse ajal<br />

Genitaalherpes on ohtlik raseduse ajal, kuna on võimalik komplikatsioonide tekkeoht nii emale,<br />

lootele kui vastsündinule. Kõige ohtlikumaks komplikatsiooniks on vastsündinutel esinev herpesentsefaliit.<br />

Enamiku vastsündinute puhul, kes infitseeruvad HSV infektsiooniga, toimub see sünnituse käigus,<br />

kusjuures nende emadel pole samal ajal kliiniliselt avaldunud genitaalherpese haigushoogu.<br />

5.1. Vastsündinute nakatumine herpesentsefaliiti<br />

Risk nakatumiseks on suurim (50%) nendel vastsündinutel, kelle ema nakatub primaarsesse<br />

genitaalherpesesse raseduse ajal. Eriti kõrge on risk kui ema nakatumine toimub vahetult enne<br />

sünnitust, mil pole veel jõudnud välja kujuneda antikehade teket.<br />

Nakkusrisk on madalam rasedatel, kes olid nakatunud genitaalherpesesse enne rasestumist: 3-<br />

5% sünnituse ajal ägenenud genitaalherpese retsidiivide korral ja 0,04% kui emal on küll anamneesis<br />

korduvad genitaalherpese episoodid, kuid sünnituse ajal on ta asümptomaatiline.<br />

5.2. Genitaalherpese käsitlus raseduse ajal<br />

Genitaalherpese käsitlemise erinevuse tõttu jaotatakse rasedad 3 gruppi:<br />

I<br />

II<br />

III<br />

Primaarse genitaalherpesega rasedad (nakatumine GH-sse raseduse ajal)<br />

Kroonilise retsidiveeruva genitaalherpesega rasedad (nakatumine enne rasedust)<br />

Genitaalherpesest ohustatud rasedad (partneil GH, rase pole nakatunud)<br />

5.2.1. Primaarne genitaalherpes ja rasedus

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!