STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

HIV INFEKTSIOONI DIAGNOSTIKA
(B 20-B 24, asümptomaatiline Z 21)
1. Sissejuhatus
HIV infektsioon on inimese immuunpuudulikkuse viiruse (human immunodefi ciency virus) poolt
põhjustatud infektsioon.
HIV-d on 2 tüüpi HIV-1 ja HIV-2, mis aminohappeliselt koostiselt on 40 kuni 60% ulatuses homoloogilised.
HIV-1 jaotatakse 3 gruppi: M (major) ja O (outlier) ja N (non M-non O). M grupp on
sagedamini esinev ja hõlmab 11 alatüüpi (A1, A2-D, F1, F2-H, J ja K) ning vähemalt 16 tsirkuleerivat
rekombinantvormi (circulating recombinant form e. CRF). Alatüüpide seas eristatakse viiruse
erinevaid variante. Maailmas on valdavalt levinud HIV-1 viiruse tüüp, HIV-2 esineb põhiliselt
Lääne-Aafrikas.
2. Üldised põhimõtted
47
2.1. Vabatahtlikkus ja baseerumine informeeritud nõusolekul
2.2. Konfidentsiaalsus
2.3. Testimisele peab võimalusel eelnema ja järgnema nõustamine
2.4. HIV testi tuleks soovitada järgmistele isikutele:
- mitmete seksuaalpartneritega isikutele;
- suguhaigustega ravil viibivatele isikutele;
- intravenoosselt narkootikume tarbinud või tarvitavatele isikutele;
- eeltoodud isikute seksuaalpartneritele;
- kõrge HIV endeemilisusega piirkondadest saabunud isikutele, kes pöörduvad suguhaiguste
kontrollile ja nende seksuaalpartneritele;
- tervishoiu ja teiste valdkondade töötajatele, kel on olnud tööalane kokkupuude potentsiaalselt
nakkusohtlike kehavedelikega;
- isikutele, kelle kallal on tarvitatud seksuaalvägivalda;
- isikutele, kellel on olnud seksuaalkontakt HIV positiivse isikuga ja kellel võiks olla näidustatud
kokkupuutejärgne antiretroviirusprofülaktika;
- korduvaid vere- või tema komponentide ülekandeid saanud isikutele;
- kõikidele rasedatele rasedusega arvelevõtmisel ja sünnituspuhkusele minnes 30. rasedusnädalal;
- kõikidele tervishoiuasutusse pöörduvatele patsientidele;
- kohustuslikult testitakse ülekandeks kogutav veri, koed ja organid.
2.5. Testieelne nõustamine
- informeerida patsienti ja saavutada tema nõusolek testimiseks. Keeldumise korral arutada
anonüümse testimise võimalust.
- võtta anamnees, k.a. seksuaal- ja riskikäitumise kohta.
- arutada testi positiivse, negatiivse ja selguseta tulemuse tõenäosust.
- selgitada patsiendi arusaamist HIV ülekandeteedest, ohutust seksuaalkäitumisest ja aknaperioodist.
- uurida patsiendi teadmisi kondoomi kasutamisest ja vajadusel demonstreerida kondoomi kasutamist.
- vajadusel arutada teiste teenuste kasutamise võimalusi (sõltuvuse ravi, nõeltevahetusprogramm,
tugiteenused jne.).
- testi tulemuse teatamine tuleb täpselt kokku leppida. Vältida tulemuste teatamist siis, kui patsienti
pole võimalik toetada ja nõustada (nt. enne nädalavahetust või riigipühi). Tulemust ei tohi
teatada telefoni teel.
- valida õige tegutsemistaktika, arvestades konkreetset patsienti.
2.6. Testijärgne nõustamine
Negatiivse tulemusega test:
- arutada aknaperioodi ja riskikäitumise momentide puhul selgitada korduva testimise vajadust;
- rõhutada ohutu käitumise vajadust;