Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Uuringud keskendusid Eestis olemasoleva või juba tekkiva biomassi ressursi hulga<br />
hindamisele ning hinnangu andmise sellele, kuivõrd see oleks kasutatav energiatoormena.<br />
Vaatluse alla võeti raiejäätmed, puidutööstuse jäätmed ning jäätmaade võsa, orgaaniliste<br />
tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmete mass ning põlluma<strong>ja</strong>ndustootmises tekkiv biomass.<br />
Metsast saadava potentsiaalse biomassi hindamise aluseks oli kartograafiline analüüs,<br />
metsaregistri takseerandmed ning muldade tabelid. Hindamisel kasutatud metoodika <strong>ja</strong><br />
mudelid peaksid andma võrdlemisi tõepärase tulemi. Analüüsimata jäi Eesti põhikaardiga<br />
katmata 504 km 2 , mis on praktiliselt tähtsusetu lünk koguhinnangus.<br />
Hinnangu järgi võiks seni kasutamata puidu saagisest energiatootmisse suunata 1 503<br />
000 tm raiejääke seni kasutamata latvade <strong>ja</strong> okste näol ning vähemalt 480 000 tm<br />
okaspuukände. Elektriliinide trassidele jäävas võsas kasvab aastas veel 42 000 t puidumassi.<br />
Teiste võsastuvate maade puidu biomassi hinnang nõuaks järgu võrra detailsemat<br />
kartograafilist analüüsi. Samas, eeldustekohaselt on selle pärast hindamata jääv potentsiaalne<br />
biomass siiski suhteliselt väike.<br />
Eesti saetööstuses tekkiv saepuru <strong>ja</strong> puukoor, nagu ka puidutöötlemistööstuse jäätmed<br />
on peaaegu täiel määral kasutuses kas puidugraanulite- <strong>ja</strong> briketitootmises või juba<br />
põletataksegi katlama<strong>ja</strong>des. Selles osas on viimaste aastate turukonjunktuur olnud väga<br />
soodne.<br />
Tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmete massi hindamine võimaliku bioenergia allikana püüdis<br />
arvesse võtta viimastel aastatel kiiresti edenenud sellealase ametliku korralduse abinõude<br />
tulemusi ning mitte spekuleerida nende jäätmehulkadega, mida selletõttu bioenergia tootmisse<br />
tõenäoliselt suunata enam ei õnnestuks.<br />
Jäätmekäitluskavad käsitlevad üpris terviklikult eritüübilist jäätmemassi. Praegu<br />
ra<strong>ja</strong>misel olevate prügipõletustehaste koguvõimsus nende valmimise korral (480 000 - 660<br />
000 t/a) ületab olmejäätmete koguhulga Eestis. Nad ilmselt kasutaksid ära ka põlevad ehitus<strong>ja</strong><br />
lammutusjäätmed.<br />
Lõpuni kavandamata <strong>ja</strong> korraldamata on praegu prügilagaaside ning jäätmete<br />
märgfraktsiooni <strong>ja</strong> reoveesetete kääritusjääkide põletamine, mis annaks mõningast tulemit<br />
bioenergia näol.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndustootmises tekkiva biomassi käsitlus hõlmas hinnangut põhu<br />
võimalikuks kasutamiseks energiatoormena ning teravil<strong>ja</strong>de, sõnniku, rohumaadelt <strong>ja</strong><br />
looduslikelt taimekooslustelt koristatava biomassi energeetilise potentsiaali kohta.<br />
Teravil<strong>ja</strong>põhu kasutamine biokütusena tuleb tema tähtsuse tõttu kultuurmaistu<br />
aineringes kõne alla üksnes lokaalselt <strong>ja</strong> väikekogustes. Teravil<strong>ja</strong>kasvatuse intensiivistamine<br />
(selleks hästi sobivat maad on meil 1,5-2 korda rohkem, kui praegu teravil<strong>ja</strong>de<br />
kultiveerimiseks kasutatakse!) võib mõnevõrra parandada ka põhu positsiooni biokütuste<br />
arvestuses.<br />
Olulisem on vahest teravil<strong>ja</strong>de, ennekõike nisu biomassi energeetilise väärtuse kasv<br />
parema väetusrežiimi korral (bioetanooliks või biodiisliks). PRIA praegu normiks seatav<br />
saagitase seda aga ei eelda ning annab ma<strong>ja</strong>nduslikult küsitava tulemuse.<br />
Sõnniku potentsiaal biogaasi allikana tuleb tema kasinate koguste tõttu kõne alla jällegi<br />
üksnes lokaalselt suurfarmide juures.<br />
Rohumaade <strong>ja</strong> looduslike taimekoosluste koristatav biomass võiks olla<br />
märkimisväärne, kuigi selle tekkimine on väga hajutatud. Rohumaade läbimõeldud väetamine<br />
võiks seda potentsiaali tuntavalt tõsta. Vastavate ma<strong>ja</strong>ndamiskavade, sealhulgas<br />
väetamiskorralduse väl<strong>ja</strong>töötamine on aga suhteliselt töömahukas ennekõike järgmistel<br />
põhjustel:<br />
1) madala agrofooni tõttu on jõude jäänud maadel saagid isegi väetamise korral<br />
ebastabiilsed, ehkki suuremad väetisnormid mõnevõrra tasandavad ebastabiilsust;<br />
2) andmebaasid kõlvikute <strong>ja</strong> nende vil<strong>ja</strong>kusomaduste kohta on lünklikud <strong>ja</strong> kohati<br />
123
Change language