Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ehitamisel on tehased summaarse tootmismahuga 4 mil<strong>ja</strong>rdit liitrit aastas. Tooraineks on<br />
teravili, suhkrupeet <strong>ja</strong> melass.<br />
EBIO andmeil saab Eestis nisupõllu hektarilt toota ainult 660 liitrit bioetanooli, samal a<strong>ja</strong>l kui<br />
näiteks Saksamaal 2600 liitrit <strong>ja</strong> Rootsis 2000 liitrit. Suurema saagikuse tagab parem kliima,<br />
aga ka ma<strong>ja</strong>nduslikud võimalused kasutada optimaalsel hulgal väetisi <strong>ja</strong> taimekaitsevahendeid.<br />
Eesti paistab teiste riikide seast väl<strong>ja</strong> madala saagikusega, mis teeb bioetanooli tootmise siin<br />
rohkem kulukaks.<br />
Bioetanooli hind on suures osas määratud tooraine (biomassi) hinnaga, mis moodustab 55 –<br />
80% etanooli lõpphinnast. Mõnevõrra võivad hinda mõjutada erinevused tootmistehnoloogiates.<br />
Kindlasti mõjutab hinda tehase suurus. Suurema tehase korral on suuremad<br />
transpordikulud, rohkem vähenevad aga tootmiskulud. Näiteks, ülevaadetes Saksamaa <strong>ja</strong> USA<br />
bioetanooli tehaste kohta väidetakse, et tehastes võimsusega 200 miljonit liitrit aastas on<br />
tootmiskulud ühe liitri bioetanooli kohta kuni 13% väiksemad kui tehasel võimsusega 50<br />
miljonit liitrit aastas.<br />
Nisust etanooli tootmisel on kaasproduktiks kuivatatud jääk – nn kook (DDGS – Dried<br />
Distillers Grains with Solubles). See kaasprodukt on proteiinirikas loomasööt. Etanooli<br />
tootmisel 1 kg teravil<strong>ja</strong>st tekib seda umbes 0,3 kg. Etanooli hind sõltub sellest, kas tootmise<br />
kaasprodukti kooki saab müüa loomasöödaks. Kui bioetanooli tootmise kaasprodukti kooki<br />
realiseerida loomasöödaks, siis on tooraine (nisu) osa bioetanooli omahinnas 38 – 45%.<br />
Bioetanooli tootmishind on siiani olnud püsiv. Näiteks, a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong> Industrial Crops and Products<br />
andmetel Saksamaa kohta moodustab kogukuludest 27% kapitali hind, 20% tööjõud, juhtimine<br />
<strong>ja</strong> hooldus, 22% ensüümid <strong>ja</strong> kemikaalid ning 31% elekter <strong>ja</strong> soojus.<br />
Etanooli tehaste seadmeid valmistavad mitmed ettevõtted. Saksa firma Vogelbusch GmbH<br />
arvab, et ma<strong>ja</strong>nduslikult otstarbeka tehase minimaalne võimsus on 100 000 – 300 000 liitrit<br />
päevas. Investeering tehasele võimsusega 300 000 liitrit/päevas on sõltuvalt infrastruktuurist<br />
40 – 50 miljonit eurot.<br />
Ameerika Ühendriikides, kus bioetanooli toodetakse maisist on nii tooraine, kui ka<br />
tootmiskulud märgatavalt väiksemad, kui Saksamaal.<br />
Seni pole bioetanoolil väl<strong>ja</strong>kujunenud globaalset turgu nagu seda on naftaproduktidel.<br />
Bioetanooli tootmiseks kasutatakse mitmesugust toorainet, mille hind sõltub maa- <strong>ja</strong><br />
tööjõukulust, kasutatavast agrotehnikast, rakendatavatest subsiidiumitest jne.<br />
Tabel 0.2. Teravil<strong>ja</strong> toodang Eestis tuhandetes tonnides<br />
Aasta 2003 2004 2005 2006<br />
Toodang 505,7 608,1 760,1 619,3<br />
Allikas: Põlluma<strong>ja</strong>ndusministeerium<br />
Suur, väikese tootmiskuluga bioetanooli tehas võimsusega 150 – 200 miljonit liitrit aastas<br />
tarbib umbes 420 – 550 tuhat tonni teravil<strong>ja</strong> aastas. Samas on head võimalused bioetanooli<br />
tootmise kaasprodukti koogi realiseerimiseks. Statistika valitsuse andmeil kasutati Eestis<br />
aastatel 2005 – 2006 loomasöödaks 479 691 tonni teravil<strong>ja</strong> aastas.<br />
Bioetanool on kõrge oktaanarvuga kütus, millel on suur detonatsioonikindlus. Etanooli<br />
kasutatakse ka bensiini oktaanarvu tõstva kütuselisandi ETBE tootmiseks. Etanool seguneb<br />
bensiiniga mistahes vahekorras. Tema molekulis olev hapnik võimaldab madalatemperatuurilist<br />
jäägitut põlemist <strong>ja</strong> vähendab CO, põlemata süsivesinike (HC) <strong>ja</strong> NO x<br />
emissiooni. Bioetanooli bensiinist väiksem aururõhk tagab hoidmisel väiksema auramiskao.<br />
Etanooli suur aurumissoojus <strong>ja</strong> bensiinist väiksem energiasisaldus (ühe liitri etanooli<br />
kütteväärtus on 69% bensiiniliitri omast) lubab peamiselt etanoolist koosnevat kütust kasutada<br />
77
Change language