Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Energiapuistute viljelemine on ökoloogiliselt jätkusuutlikum kõlvikute kasutusviis, kui<br />
rohtsete kultuurtaimede kultiveerimine. Esiteks ei kurna puidubiomassi lõikus sedavõrd<br />
mullavil<strong>ja</strong>kust kui rohtsete energiakultuuride praktiseerimine. Mõnel puhul mulla<br />
vil<strong>ja</strong>kusomadused isegi paranevad. Teiseks on puidu tuhasisaldus põletusjäägis 5-10 korda<br />
väiksem kui rohtse biomassi põletamisel, mis vähendab tublisti katlama<strong>ja</strong>de<br />
ümberseadistamise va<strong>ja</strong>dusi <strong>ja</strong> kulukust.<br />
Teadlased soovitavad põhimõtteliselt nel<strong>ja</strong> energiapuistute rakendamise mudelit,<br />
millega on võimalik reguleerida kasutatava raieringi pikkust ning vastavalt koristusraieks<br />
saadavate puude mõõtmeid. Leppade, kaskede <strong>ja</strong> haabade kasvatamisel on võimalikud<br />
järgmised variandid:<br />
$ Lühike raiering (5–15 aastat), ülepinnaline puidukoristus.<br />
$ Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15–25 aastat), et lisaks energiapuidule osa puidust<br />
kasvab paberipuidu mõõtu.<br />
$ Suhteliselt lühike raiering (20–30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuu mõõtu <strong>ja</strong><br />
enamuse tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- <strong>ja</strong> saetööstuses.<br />
$ Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakse<br />
energiapuitu, paberipuitu <strong>ja</strong> palki/pakku.<br />
Pajukultuuride kasvatamine ning ka puidumassi kasutamine energeetikas on osutunud<br />
mõnevõrra keerulisemaks puidu täiendava töötlemise ning intensiivsete maaviljelusvõtete<br />
rakendamise va<strong>ja</strong>duse tõttu. See oleks ka ainus viljelusviis, mis nõuaks kallist <strong>ja</strong> praegu Eestis<br />
puuduvat eritehnikat. Samad va<strong>ja</strong>dused võivad komplitseerida teistegi nimetatud<br />
lehtpuuliikide kasvatamist ülilühikeste raieringidena.<br />
Puidukultuuride viljelemiseks ei ole va<strong>ja</strong> teha olulisi muutusi metsade ma<strong>ja</strong>ndamise<br />
ametlikus korralduses. Ei ole ka mingit konflikti EL ühise põlluma<strong>ja</strong>nduspoliitika<br />
ristvastavsunõuetega. Täpsustamist va<strong>ja</strong>ksid lühikese raieringiga metsade<br />
keskkonnakaitselised reeglid <strong>ja</strong> sertifitseerimisnõuded (vastavad muudatused<br />
looduskaitseseadusesse ning Eesti säästva metsanduse standardisse). Kuivõrd tegu on<br />
ebatraditsioonilise lähenemisega haritavasse maasse ning metsakultuuri, on ilmselt va<strong>ja</strong><br />
metsaomanikele korraldada vastavasisulist koolitust ning käivitada riiklik ma<strong>ja</strong>nduslikult<br />
põhjendatud soodustuste <strong>ja</strong> toetuste süsteem.<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
2007.a. uuringutulemustest loogiliselt järelduvad uurimisva<strong>ja</strong>dused 2008. aastaks <strong>ja</strong><br />
edaspidi:<br />
$ Puidupõhiste energiakultuuride ra<strong>ja</strong>mise ma<strong>ja</strong>ndamiskavade koostamine<br />
maaomanikele (maksumus 220 000 kr.).<br />
$ Puidupõhiste energiakultuuride kasvatamise erinevate stsenaariumite metsakasvatuslik<br />
<strong>ja</strong> keskkonnakaitseline analüüs (eespool kirjeldatud neli raieringi varianti! - 220 000<br />
kr.).<br />
$ Arukase, halli lepa <strong>ja</strong> hübriidhaava kasvatamise peamiste ökoloogiliste <strong>ja</strong><br />
metsakasvatuslike aspektide selgitamine (kulu 3 x 250 000 kr.).<br />
$ On va<strong>ja</strong> alustada Eesti looduslikes tingimustes kiirekasvuliste lehtpuude (lepad,<br />
arukask, haab) aretustööd, eesmärgiga suurendada puuliikide biomassi<br />
produktsioonivõimet. Seni tehtud katsed uuringud ei ole selleks piisavad.<br />
Rohtse biomassi võrdlusuuringust kujunes mahukas ning andmerikas ülevaade Eestis<br />
viljeldud, katsetatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust sobivusest energiatootmise<br />
kodumaiseks biomass-tooraineks.<br />
Põletamiseks sobivatest kultuuridest vaadeldi päideroogu, ida-kitsehernest, lina,<br />
kanepit, rapsi, rukist, tritikalet, ahtalehist lupiini, 1-a lupiine, maapirni <strong>ja</strong> päevalille.<br />
125
Change language