Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
vähendamine on liiga kallis. Sama kehtib ka biokütuste propageerimiseks tehtavate riiklike<br />
maksusoodustuste kohta. See ei olekski sedavõrd oluline, kui biokütused oleksid tõepoolest<br />
võrreldes fossiilsete kütusega oluliselt keskkonnasõbralikumad. Paraku leiab Euroopa<br />
Keskkonnakomisjon, et CO 2 -e emissioonide vähendamise meetmena on biokütuste<br />
kasutamine üks kõige vähem kuluefektiivseid alternatiive. Tegevusega kaasnev rahaline kadu<br />
väljendub eelkõige selles, et riigil jääb kuluka CO 2 -e emissiooni vähendamise kõrval<br />
lõppkokkuvõttes vähem vahendeid teiste keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ülaltoodut<br />
arvestades võib väita, et kasvuhoonegaaside vähendamiseks tehtavad kulutused on nii<br />
saavutatavat efekti arvestades kui projektide kasumlikkust silmas pidades ma<strong>ja</strong>nduslikult<br />
raskesti põhjendatavad. Samuti ei ole seni piisavalt uuritud bioenergiakand<strong>ja</strong>te tootmisega<br />
seotud välismõjude (eelkõige keskkonnakahjustuste) ulatust <strong>ja</strong> nende rahalist ekvivalenti.<br />
Arvestades, et biomassi toodete olelustsüklid on sõltuvad paljudest kohalikest teguritest, tuleb<br />
olla ettevaatlik mu<strong>ja</strong>l saadud kogemuste automaatsest ekstrapoleerimisest Eesti oludesse.<br />
Konkreetsete biomassitoodetega seotud otsuste vastuvõtmiseks hädava<strong>ja</strong>liku informatsiooni<br />
hankimiseks tuleb kindlasti süvendatult analüüsida kohalike biomassitoodete elutsükleid<br />
konkreetsetes tingimustes.<br />
Algoritmi koostamise võimalikkusest <strong>ja</strong> otstarbekusest biomassi toode olelustsükli<br />
hindamisel<br />
Biomassi toodete olelustsüklite hindamise standardeid koos olelustsükli hindamisel<br />
arvessevõtmist va<strong>ja</strong>vate sisendite <strong>ja</strong> väljunditega on detailsemalt käsitletud põhiaruandes.<br />
Ülevaade biokütuste olelustsükli kõikide etappide energiavoogudest <strong>ja</strong> emissioonidest on<br />
toodud ka järgneval joonisel (vt Joonis 0.1).<br />
Vaatamata hindamise üldistatud skeemide sarnasusele erinevate biomassitoodete puhul tuleb<br />
siiski möönda, et unifitseeritud <strong>ja</strong> matemaatiliselt formaliseeritud algoritmi loomine biomassi<br />
toodete olelustsükli hindamiseks põrkub kohe paljudele nii praktilistele kui ka teoreetilistele<br />
raskustele. Põhimõtteliselt võib sellise algoritmi loomine (eriti pikemas a<strong>ja</strong>perspektiivis <strong>ja</strong><br />
piisavate vahendite olemasolul) olla küll tõenäoliselt võimalik, kuid see ei pruugi piisavalt<br />
kaasa aidata biomassi toodete toot<strong>ja</strong>te, tarbi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> antud valdkonnas otsuste langeta<strong>ja</strong>te ees<br />
seisvate küsimuste lahendamisele. Eelneva väite selgitamiseks võiks tuua ühtsete algoritmide<br />
kasutamise võimalikkuse selliste strateegiliselt oluliste harude nagu näiteks kergetööstuse<br />
toodete olelustsükli hindamiseks või põlluma<strong>ja</strong>ndustoodete olelustsükli hindamiseks. Tuleb<br />
konstateerida, et isegi biokütuse tootmisega võrreldes vanades <strong>ja</strong> klassikalistes valdkondades<br />
ei ole väl<strong>ja</strong> senini väl<strong>ja</strong> töötatud ühtset algoritmi, vaid olelustsükleid hinnatakse ikka üksikute<br />
toodete või tootegruppide kaupa <strong>ja</strong> konkreetsete näidete alusel.<br />
87
Change language