Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Põlluma<strong>ja</strong>ndusministeeriumi</strong> koostatud “Põlluma<strong>ja</strong>ndustoodangu prognoos aastateks 2003 –<br />
2013” on hinnatud rapsi optimaalset külvipinda <strong>ja</strong> saagikust. Nähakse ette rapsi külvipinna<br />
suurenemist kuni 60 000 ha <strong>ja</strong> saagikuse suurenemist seniselt 1,5 t/ha kuni 2,2 – 2,4 /ha.<br />
Tegelikult on rapsi saak seni kasvanud ainult külvipinna suurenemise arvel <strong>ja</strong> tema külvipind<br />
on ületanud prognoositava.<br />
Saksamaal, kus toodetakse biodiislit suurtes kogustes on rapsi saagikus 3 – 4 t/ha. Seal<br />
kasvatatakse talirapsi, meil valdavalt suvirapsi. Eestis on rapsi kasvupinna piir saavutatud <strong>ja</strong><br />
biodiisli tootmine ei loo põlluma<strong>ja</strong>nduses juurde uusi töökohti. 84 600 tonnist rapsist saab<br />
toota kuni 30 000 tonni biodiislit, mis moodustaks natuke üle nel<strong>ja</strong> protsendi 2010. aasta<br />
eeldatavast kerge kütteõli <strong>ja</strong> diislikütuse tarvidusest. Eestis biodiislit toota plaanivad ettevõt<strong>ja</strong>d<br />
kavatsevad importida tooraine kolmandatest riikidest, peamiselt Venemaalt.<br />
Tabel 0.3. Rapsi kasvatamine Eestis<br />
2003 2004 2005 2006 2007<br />
Pindala, ha 46 300 50 400 46 600 62 500 72 500<br />
Kogutoodang, t 69 200 68 400 83 100 84 600<br />
Saagikus, t/ha 1,494 1,362 1,781 1,354<br />
Allikas: Põlluma<strong>ja</strong>ndusministeerium<br />
2006. aastal kasutati Statistikaameti andmeil loomasöödaks õlikooki 81 582 tonni, millest<br />
kohaliku päritoluga oli 43 090 tonni.<br />
Biokütuse tootmiseks kulutame energiat. Energiat, tavaliselt fossiilse kütuse näol, on va<strong>ja</strong><br />
biokütuse tooraine – teravil<strong>ja</strong> või õlikultuuri kasvatamisel kasutatavate väetiste <strong>ja</strong><br />
taimekaitsevahendite tootmiseks, põlluma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> transportmasinatele, põlluma<strong>ja</strong>nduslikust<br />
toorainest kütuse tootmiseks. Ka bioetanooli tootmisprotsess on energiamahukas. Enamikes<br />
uuringutes on leitud, et ühe etanooli energia ühiku kohta kasutatakse 0,6 kuni 0,8 ühikut<br />
fossiilset kütust. Biodiisli tootmine on vähem energiamahukas. Ühe biodiisli energia ühiku<br />
kohta kulutatakse 0,45 energiaühikut fossiilset kütust.<br />
Eestis on biodiisli valmistamiseks va<strong>ja</strong>likke energiakulusid hinnanud Eesti Riigikontroll koos<br />
Maaviljeluse Instituudiga. Rapsi saagikuse juures 1,5 t/ha saab Riigikontrolli hinnangul ühe<br />
kulutatud mahuühiku vedelkütuse puhul tagasi 1,3 – 1,4 mahuühikut biodiislikütust.<br />
Järgnevalt toodud biodiisli tootmishinna arvutusnäide (vt Joonis 0.2, arvutusskeem on lisatud<br />
EXCEL’i failis) tõestab, tootmishinna määravad põhijoontes ära tooraine (rapsiseemne)<br />
ostuhind <strong>ja</strong> kõrvalproduktide (põhiliselt rapsikoogi, vähesel määral ka glütserooli)<br />
realiseerimishinnad. Biodiisli hinna tundlikkuse analüüs (vt Joonis 0.3) näitab põhijoontes ära<br />
need tooraine <strong>ja</strong> kõrvalproduktide hinnad, mille korral biodiisli müügihind saaks konkureerida<br />
fossiilse diiselkütuse müügihinnaga (orienteeruv hinnatase 2008. a alguses). Rapsiseemne<br />
kõrge hind on tõstnud toorainekulude osatähtsust omahinnas veelgi.<br />
80
Change language