20.03.2015 Views

Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Mais (Zea mays)<br />

Maisi sordid, mis on praegu Eesti sordilehel (’Crescendo’, ’Furioso’, TK 160) on mõeldud<br />

kasvatamiseks loomasöödana siloks. Euroopas aretatakse <strong>ja</strong> kasvatatakse spetsiaalseid<br />

biogaasi tootmiseks sobivamaid sorte, mille suhkrute sisaldus on kogu taimes ühtlane<br />

(’Amara’, ’Atletico’, ’Deco’, ’Mikado’). Neid sorte oleks va<strong>ja</strong> katsetada ka Eesti tingimustes.<br />

Biogaasi tootmiseks ei ole aretatud GM maisisorte, (1 ha saadav energia kogus 24...30 MWh).<br />

Teravil<strong>ja</strong>d<br />

Taliteravil<strong>ja</strong>dest sobib energiataimedeks rukis <strong>ja</strong> tritikale. Biogaasiseisukohalt on oluline suur<br />

maapealne fütomass, seega rukki sortidest sobiks ‘Vambo’ <strong>ja</strong> ‘Sangaste’ ning tritikale sortidest<br />

‘Modus’, ‘Tewo’, ‘Lamberto’, ‘Vision’, ‘Woltario’.<br />

Bioetanooli tootmise seisukohalt saagikamad on rukis ‘Vambo’, talitritikaledest ‘Modus’,<br />

‘Lamberto’ <strong>ja</strong> ‘Woltario’ (aastate lõikes stabiilsema terasaagiga).<br />

b) Analüüsima energiakulutuuride viljelemiseks va<strong>ja</strong>minevat tehnikat <strong>ja</strong> agrotehnoloogia<br />

olemasolu kohta ning täiendavast va<strong>ja</strong>dusest või olemasoleva kohendamisva<strong>ja</strong>dusest<br />

potentsiaalset tootmismahtu silmas pidades;<br />

Heintaimedest biomassi tootmiseks kasutatav tehnika <strong>ja</strong> agrotehnoloogia kattub 100% sellega,<br />

mida kasutatakse rohusöötade tootmiseks. Kõiki selleks va<strong>ja</strong>likke seadmeid on võimalik<br />

Eestist täna osta. Seadmete valik on lai <strong>ja</strong> see võimaldab leida sobiva masina nii suure- kui<br />

väikesemahulise tootmise <strong>ja</strong>oks.<br />

Tootmistehnoloogias kasutatav tehnika rohtsete energiakultuuride puhul ei erine (v. a. kanepi<br />

koristamine) tavaksvatuse tehnoloogiast <strong>ja</strong> saab kasutada juba olemasolevat tehnikat.<br />

Eestis on kartulit kasvatatud pikka aega <strong>ja</strong> seetõttu on olemas kogemused <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>lik<br />

tehnoloogia. Korraliku agrotehnika kasutamisel võib kartulit ka mitu aastat samal kohal<br />

kasvatada, kuid haiguste <strong>ja</strong> kahjurite leviku tõkestamiseks on soovitav pidada vahet 3-4 aastat.<br />

Suhkrupeedi kasvatamiseks on va<strong>ja</strong> väga vil<strong>ja</strong>kat mulda, sobivad tüseda künnikihiga<br />

huumusrikkad liivsavimullad. Ei sobi liivmullad väikese veevaru tõttu <strong>ja</strong> savimullad kergesti<br />

tekkiva mullakooriku tõttu. Juuremädaniku, nematoodide <strong>ja</strong> teiste kahjusta<strong>ja</strong>te leviku<br />

tõkestamiseks ei tohi suhkrupeeti kasvatada samal põllul enne 4-5 aastat. Tehnika on<br />

analoogne peedikasvatuses kasutatavale.<br />

Suure toitaineteva<strong>ja</strong>duse tõttu kasvavad raps <strong>ja</strong> rüps hästi pärast ristikut <strong>ja</strong> liblikõielisi.<br />

Eelvil<strong>ja</strong>deks sobivad ka rühvelkultuuridele järgnevad teravil<strong>ja</strong>d. Ühiseid haigusi kandvate<br />

kultuuride - herne (valgemädanik), lina (kuivlaiksus), kartuli (tõusmepõletik) <strong>ja</strong> rapsi vahele<br />

soovitatakse jätta külvikorras 2-3 aastat. Suhkrupeedi puhul jäetakse vahele kaks aastat. Raps<br />

sobib külvikorras kõige paremini teravil<strong>ja</strong>de vahele, pidurdades mitmesuguste mulla kaudu<br />

edasi kantavate haiguste levikut. Rapsi ei ole õige kasvatada kaks aastat järjest, sest ristõieliste<br />

kuivlaiksus (Alternaria brassicae) kandub mulla kaudu edasi põhiliselt ainult järgmisel aastal.<br />

Kasvukoha valikul tuleb silmas pidada mulla kultuurseisundit. Rapsi ei sobi külvata esimese<br />

kultuurina vahetult aastaid umbrohtu kasvatanud maale. Endale järgnemise korral peab a<strong>ja</strong>line<br />

vahe olema isegi kuni 5 aastat. Koristatakse kombainiga, mis va<strong>ja</strong>b eelnevat seadistamist rapsi<br />

koristuseks. Kasutada tuleb spetsiaalset heedrit.<br />

25

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!