Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
probleemiks rohtse biomassi tuha madal sulamistemperatuur, mille tõttu võib tuhk muutuda<br />
kleepuvaks <strong>ja</strong> ummistada resti. Pelletite põletamiseks ettenähtud stokerpõletit võib teiste<br />
maade kogemusele toetudes küll selliste kütuste põletamiseks tinglikult soovitada, kuid<br />
arvestada tuleb põletuspea sagedase puhastamise va<strong>ja</strong>dusega, mille alternatiivina võib<br />
kasutada mehaanilist tuhaärastust. Tuha madalale sulamistemperatuurile viitab kõrge Na <strong>ja</strong> K<br />
sisaldus tuhas, kuid paljude teiste komponentide kaasmõjust tingituna otsest seost väl<strong>ja</strong> tuua ei<br />
ole võimalik. Tuha ohtlikult madal sulamistemperatuur võib esineda ka mõningate kütuste<br />
segude korral vaatamata sellele, et kummagi kütuse tuha sulamistemperatuurid on eraldi<br />
põletamisel märksa kõrgemad.<br />
Erinevate biomassi liikide väärindamiseks spetsiaalsete seadmete väl<strong>ja</strong>töötamine pole Eesti<br />
turu piiratust silmas pidades otstarbekas. Seadmeid oleks otstarbekas valida katsetootmise<br />
alusel <strong>ja</strong> saadud kogemuste alusel võib olla va<strong>ja</strong>lik valitud pressi antud biomassi <strong>ja</strong>oks vähesel<br />
määral kohandada. Enne rohtse biomassi massilise väärindamise juurutamist tuleb kontrollida<br />
toodangu põletamiseks va<strong>ja</strong>likke tingimusi <strong>ja</strong> otsustada toodete valmistamise otstarbekuse üle.<br />
Eestis reguleerib jäätmete põletamist keskkonnaministri 4. juuni 2004. a. määrus nr 66<br />
“Jäätmepõletustehase <strong>ja</strong> koospõletustehase ra<strong>ja</strong>mise, kasutamise <strong>ja</strong> sulgemise nõuded” (RTL,<br />
21.06.2004, 83, 1316). Määruse nõuded kehtivad nii suurtele kui ka väikestele<br />
põletustehastele, kus toodetakse 50 t või enam jäätmeid aastas.<br />
Tavajäätmete põletustehases tuleb saavutada jäätmete selline põlemistase, et põlemisel<br />
tekkinud räbu <strong>ja</strong> koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) on alla 3% või nende<br />
kuumuskadu on alla 5% aine kuivmassist. Jäätmete põlemisest tekkiva gaasi temperatuur peab<br />
pärast viimast põlemisõhu sisestamist tõusma vähemalt 850 o C-ni <strong>ja</strong> olema selle temperatuuri<br />
juures vähemalt 2 sekundit. Jäätmete põletamisseadmest väljuvate suitsugaaside puhastamisel<br />
tekkivas heitvees ei tohi reostuskomponentide sisaldus ületada jäätmepõletusmäärusega<br />
kehtestatud saasteainete piirväärtusi. Jäätmepõletustehas peab olema varustatud sademevee <strong>ja</strong><br />
leketest ning tulekustutusest tekkinud vee piisavalt suure kogumismahutiga. Heitvee<br />
väljutamiskohas tuleb teha pidevalt pH, temperatuuri <strong>ja</strong> vooluhulga mõõtmisi, heljuvaine<br />
sisalduse määramist vooluhulgaga proportsionaalses keskmistatud proovis kord ööpäevas; Hg,<br />
Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni <strong>ja</strong> Zn sisalduse määramist ööpäevase vooluhulgaga<br />
proportsionaalses keskmistatud proovis vähemalt kord kuus ning dioksiinide <strong>ja</strong> furaanide<br />
sisalduse mõõtmist vähemalt kord kuue kuu jooksul. Mõõtmiste täpsem läbiviimine on<br />
sätestatud jäätmepõletusmääruses.<br />
Jäätmete põletamiseks sobivad tehnoloogiad on rangete keskkonnanõuete <strong>ja</strong> põletustehniliste<br />
probleemide tõttu kallid, mistõttu ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatuks peetakse ainult suurte, üle<br />
200 000 tonni aastas põletamiseks ettenähtud seadmete ehitamist. Eesti väiksusest tingituna ei<br />
ole otstarbekas enam kui kahe või äärmisel juhul kolme jäätmepõletus<strong>ja</strong>ama ra<strong>ja</strong>mist,<br />
kusjuures arvestada tuleb jäätmete koosseisu muutumisega seoses jäätmete sorteerimise<br />
nõuete rakendamisega.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndusliku biomassi ümbertöötamisel <strong>ja</strong> kütusteks väärindamisel tekib rida<br />
spetsiifiliste omadustega jäätmeid, mille üheks rakenduseks võib samuti olla põletamine <strong>ja</strong><br />
energia saamine, kuid vastavad tehnoloogiad puuduvad:<br />
• rapsiõli tööstuses tekkiv rapsikook e. šrott. Näiteks Painküla tehases tekib seda 48 000<br />
tonni aastas, mida osaliselt kasutatakse loomasöödana. Kõrge õlisisaldusega rapsi<br />
korral pole šrott loomasöödaks kasutatav;<br />
• biodiisli tootmisel tekkiv glütserool, mida näiteks Paldiski Biodiisli tehases tekib<br />
aastas ca 11 500 tonni. Seoses biodiisli tootmismahtude suurenemisega puudub<br />
glütseroolil turg.<br />
Šrotti on põhimõtteliselt võimalik ka pelletiseerida, seega tuleks edaspidises töös uurida nii<br />
Šroti otsepõletamise võimalusi kui pelletite tootmise <strong>ja</strong> põletamise võimalusi. Glütserooli<br />
64
Change language