Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tingimustest. Selline analüüs peaks hõlmama nii energeetilist koondbilanssi kui ka<br />
keskkonnamõju aspekte. Muidugi on va<strong>ja</strong> meetmete kavandamisel lähtuda mõjust<br />
regionaalsele arengule, s.h eriti tööhõivele. Konkreetsete meetmete kasutuselevõtul tuleb<br />
arvesse võtta toetuse objekti kogu keskkonda, näiteks ei anna soovitud tulemusi teatud vedela<br />
biokütuse tarbimist soodustav või seda kohustav meede kui puudub logistiline infrastruktuur<br />
vastava kütuse tarnimiseks või pole kehtestatud biokütuste kvaliteedinõudeid või ei aktsepteeri<br />
autotoot<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> -teeninda<strong>ja</strong>d biokütuste kasutamist jne. Seega tuleks teha soodustusi<br />
kompleksselt või vähemalt kaaluda meetmete rakendamise järjekorda. Soodustuste<br />
kompleksne rakendamine eeldab suuremate rahaliste vahendite kasutamist.<br />
Biokütuse kasutamine transpordis eeldab vastava infrastruktuuri olemasolu. Teiste riikide<br />
praktikas on laialt levinud kütuse <strong>ja</strong>emüü<strong>ja</strong>tele pandud kohustus hoida pidevalt müügil<br />
biokütuseid. Järgmise sammu astumine – läbimüügi kohustusliku koguse kehtestamine – on<br />
keerulisem <strong>ja</strong> sõltub põhiliselt tarbi<strong>ja</strong>te valmisolekust, mis omakorda on tingitud paljudest<br />
teguritest, nt ühelt poolt toetusmeetmetest <strong>ja</strong> teiselt poolt sõidukite sobivusest biokütuste<br />
kasutamiseks, mis on aktsepteeritud autohoolda<strong>ja</strong>te poolt jpm. Kindlasti tuleks autode sobivust<br />
biokütuste kasutamiseks testida ELs tsentraalselt, seejuures iga automark mootoritüübiti <strong>ja</strong><br />
koostöös autotoot<strong>ja</strong>tega. Tulemused koos autotoot<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> -hoolda<strong>ja</strong>te aktseptiga tuleks<br />
avalikustada laiapõh<strong>ja</strong>liselt.<br />
Biokütuste kasutamise propageerimisele transpordis aitaks oma eeskujuga kindlasti oluliselt<br />
kaasa nende kasutuselevõtt avalikus sektoris, nt valitsuse <strong>ja</strong> ministeeriumide ning politsei<br />
autodes. Kaalumist vääriks biokütuste kasutamise muutmine kohustuslikuks ühistranspordis.<br />
Seejuures oleks tõenäoliselt va<strong>ja</strong>likud ka toetused vastavate sõidukite (või mootorite)<br />
ostmiseks <strong>ja</strong> tanklate kohandamiseks, kui seda pole tehtud eraldi vastava üldise infrastruktuuri<br />
meetmega.<br />
Paralleelselt biokütuste tarnimiseks infrastruktuuri loomisega tuleks kavandada meetmeid<br />
mootorsõidukite kasuta<strong>ja</strong>tele toetamaks biokütuste tarbimist. Järgnevalt esitatud<br />
toetusmeetmete loetelus on osa kohalike omavalitsuste, osa üldriiklikus pädevuses:<br />
• biokütusel töötava sõiduki (s.h FFV (flexible fuel vehicle) ostu võiks toetada, nt<br />
maksusoodustusega);<br />
• biokütust kasutavate sõidukite <strong>ja</strong>oks alandada parkimistasu või rakendada selle<br />
vabastus;<br />
• anda eeliseid linnaliikluses, nt südalinna sissesõidu lubamine või selle tasu<br />
alandamine;<br />
• omavalitsustes, kus kehtestatakse automaks, tuleks biokütust kasutavad sõidukid<br />
maksustada madalama määraga;<br />
• kompenseerida biokütuste kasutamisest tulenevad lisakulud nende kasuta<strong>ja</strong>tele.<br />
Meetmeid puudutava üldise momendina tuleb rõhutada va<strong>ja</strong>dust järgida stabiilsuse põhimõtet,<br />
s.t mitte muuta meetmeid ega nendega seonduvat nt igal aastal. Ebastabiilsus meetmete osas ei<br />
anna võimalikele investoritele kindlust <strong>ja</strong> investeering võib jääda tegemata.<br />
Kokkuvõttes saab transport-biokütuste tootmisvõimaluste kohta Eestis teha järgmised<br />
esialgsed järeldused.<br />
• Transport-biokütuste tootmiseks on käesoleval a<strong>ja</strong>l võimalik rakendada nn esimese<br />
põlvkonna tehnoloogiaid. Teise põlvkonna tehnoloogiaid peetakse suurema saagise<br />
tõttu palju perspektiivsemateks, kuid vastavate tehnoloogiate kommertskasutusse<br />
jõudmine selgub tõenäoliselt mitte varem kui viie aasta pärast. Praegu on teise<br />
põlvkonna tehnoloogiate info rangelt ainult tehnoloogiate väl<strong>ja</strong>arenda<strong>ja</strong>te käes, kes<br />
püüavad niiviisi saavutada tootearendusest tulenevat konkurentsieelist.<br />
• Eestis (nagu ka teistes Põh<strong>ja</strong>-Euroopa klimaatilistes tingimustes paiknevates maades)<br />
on kohaliku tooraine baasil biodiisli tootmine perspektiivsem kui bioetanooli<br />
83
Change language