Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
13. Lehtpuukultuuride ra<strong>ja</strong>misel endistele põllumaadele vähendavad võimalikke<br />
ma<strong>ja</strong>ndusriske sealt saadava biomassi alternatiivse kasutuse võimalused. Sõltuvalt tulevikus<br />
toimuvatest arengutest ühiskonna sotsiaalses, ma<strong>ja</strong>nduslikus <strong>ja</strong> looduskasutuse poliitikas on<br />
võimalik reguleerida kasutatava raieringi pikkust ning vastavalt koristusraieks saadavaid<br />
puude mõõtmeid. Leppade, kaskede <strong>ja</strong> haabade kasvatamisel on võimalikud järgmised<br />
variandid:<br />
• Lühike raiering (5–15 aastat), ülepinnaline puidukoristus.<br />
• Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15–25 aastat), et lisaks energiapuidule osa<br />
puidust kasvab paberipuidu mõõtu.<br />
• Suhteliselt lühike raiering (20–30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuu<br />
mõõtu <strong>ja</strong> enamuse tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- <strong>ja</strong> saetööstuses.<br />
• Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakse<br />
energiapuitu, paberipuitu <strong>ja</strong> palki/pakku.<br />
14. Metsanduses kasutatakse erinevaid puistute küpsuse määramise meetodeid. Kui<br />
eesmärgiks on maksimaalne biomassi produktsioon, see on maksimaalne aastane keskmine<br />
tüvepuidu produktsioon, siis nimetatakse seda mahuküpsuseks. Eestis on kõigi puuliikide<br />
ametlikult lubatav raiering pikem kui mahuküpsus seda võimaldaks (ainult haaba lubatakse<br />
raiuda veelgi varem <strong>ja</strong> halli lepa osas piirangud puuduvad). Pikema raieringi määramisel<br />
lähtutakse eesmärgist saada rohkem rahalist tulu (kasumiküpsus). Näiteks palgi mahuühik on<br />
kallim kui küttepuidul <strong>ja</strong> üha enam arvestatakse metsa keskkonnakaitselisi väärtusi, mis<br />
vanemas metsas on üldjuhul suuremad. Eesti paremaboniteediliste lehtpuupuistute mahuline<br />
küpsus (40–60 aastat) on üldjuhul madalam kui neile kehtiva Metsaseaduse põh<strong>ja</strong>l määratud<br />
raieringi pikkus. Erinevate puistute tiheduse <strong>ja</strong> produktsiooni optimeerimise meetodite alusel<br />
on võimalik esitada erinevad stsenaariumid puistute algtiheduse ning optimaalse raieringi<br />
pikkuse kohta. Soovitav on ma<strong>ja</strong>ndamiskavas esitada need maaomanikule võimalike<br />
alternatiivsete variantidena, jättes otsustamise omanikule<br />
15. Energiametsa kasvatamisel tuleks võimalikult palju kasutada olemasolevat,<br />
metsanduses <strong>ja</strong> põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatavat tehnikat. Puutaimed istutatakse valdavalt käsitsi.<br />
Kui raieringiks on 15–60 aastat, siis sobivad koristusraieks tavametsanduses kasutatavad<br />
masinad (mootorsaed, harvesterid, forvarderid). Puiduhakkureid on Eestis piisavalt kasutuses<br />
(võsade likvideerimisel, raiejäätmete <strong>ja</strong> saetööstuse jääkide hakkimisel <strong>ja</strong> puiduküttel töötavate<br />
katlama<strong>ja</strong>de tarbeks). Logistika osas on veokite ressurss piisav. Praegu puudub Eestis tehnika<br />
paju <strong>ja</strong> teiste puuliikide ülilühikese raieringiga energiavõsade istutamiseks <strong>ja</strong> biomassi<br />
koristamiseks. Vastavad koristusmasinad (näiteks: Claas Jaguar koristuskombain,<br />
kiljotiinikomplektid koos traktoriga) on kallid <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>vad esialgu, kui tootmismahud on<br />
väikesed, soetamiseks riiklikku toetust.<br />
16. Arvestatavas mahus puidupõhiste energiakultuuride ra<strong>ja</strong>miseks <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndamiseks<br />
on va<strong>ja</strong> maa- <strong>ja</strong> metsaomanike täiendkoolitust ning soodsa ühiskondliku arvamuse<br />
kujundamist. Puidupõhiste energiakultuuride ra<strong>ja</strong>mine tähendab maaomanikule pikaa<strong>ja</strong>list<br />
investeeringut <strong>ja</strong> ilmselt on va<strong>ja</strong> käivitada riiklik ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatud soodustuste <strong>ja</strong><br />
toetuste süsteem.<br />
17. Euroopa Liidu ühise põlluma<strong>ja</strong>nduspoliitika ristvastavusnõuete täitmine ei ole<br />
takistuseks suuremahuliseks puidupõhiste energiakultuuride kasvatamiseks<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduslikust kasutusest väl<strong>ja</strong> jäänud maadel. Täpsustamist va<strong>ja</strong>b vaid raieringi<br />
pikkusest tulenev metsakasvatusviisi defineerimine: kas tegu on lühikese raieringiga<br />
metsandusega või tavametsandusega. Raieringi pikkuse määratlemisest võib sõltuda EL<br />
toetuste rakendamine.<br />
18. Kehtiv Metsaseadus (2006) ei ole takistuseks lühikese raieringiga metsanduse<br />
arendamisel. Kehtiv metsaseadus võimaldab põllumaadel kasvatada puidupõhiseid<br />
35
Change language