Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
järgmised tegevused:<br />
$ Erinevatest energiakultuuridest (rohtsest biomassist) valmistatud biokütuste keemiliste<br />
<strong>ja</strong> põlemistehniliste omaduste määramine, sõltub energiakultuuride biomassi<br />
saadavusest, tegevuse aeg alates aastast 2008, hinnanguline maksumus ühe<br />
energiakultuuri kohta ca 400 000 kr.<br />
$ Erinevate rohtsest biomassist valmistatavate kütuste <strong>ja</strong> nende segude tuhkade koostise<br />
<strong>ja</strong> omaduste katseline määramine, tegevuse aeg aastatel 2008 – 2009, hinnanguline<br />
maksumus ca 400 000 kr./aastas.<br />
$ Erinevatest energiakultuuridest tahkete väärindatud biokütuste katseline valmistamine,<br />
alates aastast 2008, sõltub energiakultuuride saadavusest, hinnanguline maksumus ca<br />
500 000 kr./aastas.<br />
$ Biomassi kütuseks töötlemisel tekkivate jääkide (rapsikook, glütserool, praak jm)<br />
<strong>ja</strong>/või nendest valmistatud produktide edasise kasutamise (sh põletamine) ning<br />
keskkonnamõjude uurimine: produktide valmistamine, omaduste määramine,<br />
põletuskatsete ettevalmistamine, põletustehnilised katsetused, heitmete <strong>ja</strong><br />
keskkonnamõjude määramine, tegevuse aeg aastatel 2008 – 2010, hinnanguline<br />
maksumus ca 1 500 000 kr./aastas sõltuvalt kavandatavate uuringute mahust.<br />
$ EL biokütustega seonduvate standardite <strong>ja</strong> tehniliste tingimuste kohaldamine Eesti<br />
oludega, sõltub eelmistes tegevustes saadud andmetest, hinnanguline maksumus ca 200<br />
000 kr./aastas.<br />
Tururegulatsioon (5. lähteülesanne)<br />
Valdkonna turu- regulatsiooni uuring on alles pooleli. Praguseks tehtud järeldustest<br />
on vahest olulisim tõdemus, et olemasolevate ning kättesaadavate tehnoloogiatega <strong>ja</strong> praegu<br />
eksisteerivate biomassi hindade juures ei tuleks bioenergia valdkond toime ilma täiendava<br />
siseriikliku või Euroopa Liidu toetuseta.<br />
ÜLDJÄRELDUSI<br />
1. Kõige töömahukam on hinnangute alusandmestiku nn inventuuriandmete hankimine.<br />
Iseäranis ilmne on see maaressursi ning sellega seotud tegurite andmebaaside osas.<br />
2. Eesti perspektiivseim biokütus on puit. Seega puidukasutuse generaalplaan võiks<br />
panna aluse suurima bioenergiaressursi hankeks meie maal.<br />
3. Metsandusalase oskus- <strong>ja</strong> rakendusteabe tase on Eestis hea ning as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>te<br />
kvalifikatsioon piisavalt kõrge, et vastata olulisematele valdkonna arenguga seotud<br />
küsimustele, sealhulgas ka bioenergeetikasse puutuvatele.<br />
4. Kodumaise energiabiomassi tootmise edendamisel on Eesti maastikulise<br />
mitmekesisuse <strong>ja</strong> looduslike olude kiire vaheldumise tõttu ilmselt mõistlik keskenduda<br />
suhteliselt kitsale energiakultuuride spektrile. Uuringutest järeldub, et selleks võiks<br />
olla ennekõike lühikese raieringiga energiapuistute ra<strong>ja</strong>mine ning kultiveerimine<br />
metsastuvatel aladel, sööti jäänud, kasutuseta või alakasutatud põlluma<strong>ja</strong>ndusmaadel.<br />
5. Suuremastaapne mitte puidul baseeruvate biokütuste tootmine peab õigustuse saama<br />
makroökonoomilise uuringu tulemusena. Eesti mastaabis <strong>ja</strong> meie looduslike tingimuste<br />
juures võivad voluntaristlikud otsused olla ma<strong>ja</strong>nduslikult hukutavad, sest toovad<br />
praeguse uurituse, teadmiste ning juhtimistaseme juures kaasa äraarvamatuid tagajärgi.<br />
6. Põletamine soojuse tootmiseks on kõige suurema kasuteguriga biomassi kasutusala, s.t<br />
131
Change language