Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Lisa 7<br />
GALEEGA JA LUTSERN ENERGIAKULTUURIDENA EESTIS NII KUIVA<br />
MASSINA OTSEPÕLETAMISEKS KUI TOORE MASSINA EDASISEKS<br />
ÜMBERTÖÖTLEMISEKS.<br />
2007 aasta lõpparuanne.<br />
Teema juht: T. Võsa.<br />
Teema täit<strong>ja</strong>d: U. Tamm, H. Meripõld, E. Koik, E. Nugis, T. Saue, J. Kada<strong>ja</strong>.<br />
Ülesanne:<br />
Galeega <strong>ja</strong> lutsern energiakultuuridena Eestis nii kuiva massina otsepõletamiseks kui<br />
toore massina edasiseks ümbertöötlemiseks.<br />
Võrdlev ülevaade Eestis viljelemiseks sobivatest ning soovituslikest liikidest <strong>ja</strong> sortidest (sh<br />
geneetiliselt muundatud) vastavalt kasutuseesmärgile.<br />
Eesti sordilehes on seitse lutsernisorti (Daisy, Diane, FSG408DP, Juurlu, Jõgeva 118, Karlu,<br />
Live) viielt sordisäilita<strong>ja</strong>lt <strong>ja</strong> üks galeegasort (Gale).<br />
EMVI katsetes on sobivaimaks osutunud Eestis aretatud sordid (Juurlu, Jõgeva 118, Karlu).<br />
Peamiseks eeliseks on neil talvekindlus. Mu<strong>ja</strong>lt toodud sortide puhul saab enamasti määravaks<br />
talvitumine, saagivõimelt on erinevad sordid üsna sarnased. EMVI katsetes on selgunud, et<br />
talvitumisel võib esineda probleeme, kui sordikirjelduses esitatud sügisese kasvuseiskumise<br />
indeks on suurem, kui 4.<br />
Galeega talvekindlusega pole seni olulisi probleeme esinenud.<br />
Geneetiliselt muundatud sorte kummastki liigist sordinimekir<strong>ja</strong>s ei ole.<br />
Viljelemiseks va<strong>ja</strong>minevat tehnikat <strong>ja</strong> agrotehnoloogia olemasolu analüüs<br />
Lutsern <strong>ja</strong> galeega on mõlemad rohttaimed, mille kasvatamisega loomasöödaks on Eestis<br />
tegeldud pikka aega. Seetõttu on olemas nii kasvatamise kui koristamise tehnoloogia ning<br />
kogemused. Energiaotstarbeline kasutus ei lisa tehnoloogilisse ketti masinaid. Pigem on<br />
energiaotstarbelise kasutuse korral vähem probleeme söödapuhtuse tagamisega, mistõttu<br />
tehnoloogia võib isegi lihtsustuda. Antud väidet ei saa aga pidada tõestatuks, kuna puuduvad<br />
katsetulemused mõlema kultuuri otsepõletamiseks või biogaasi toormeks koristamisest.<br />
Lutserni <strong>ja</strong> galeega kasvatamisel <strong>ja</strong> koristamisel kasutatav tehnika ei sisalda erimasinaid.<br />
Seetõttu on märgatav investeeringuva<strong>ja</strong>dus tingitud pigem üldisest põlluma<strong>ja</strong>nduses valitsenud<br />
alainvesteerimisest. Probleemi süvendab kasutusest väl<strong>ja</strong>jäänud alade paiknemine peamistest<br />
tõmbekeskustest kaugel, mistõttu kohapealsed toot<strong>ja</strong>d on mitmetel põhjustel vähem<br />
investeerimisvõimelised. Suurtoot<strong>ja</strong>tel puudub samas vaba tööjõud, mida oma põldudest<br />
kaugelasuvate maade kasutuselevõtul rakendada. Masinate puudumist saab hõlpsamalt<br />
kompenseerida lisainvesteeringutega, kuid kvaliteetset lisatööjõudu ei õnnestu lühikese a<strong>ja</strong>ga<br />
kusagilt juurde hankida.<br />
Energiaheinana kasvatamisel on ainsaks lahendamist va<strong>ja</strong>vaks probleemiks kuiva mater<strong>ja</strong>li<br />
transport ning vaheladustamine. Heina mahukaal on väike, mistõttu on väike ka saadava massi<br />
energiatihedus. Katmata kujul väl<strong>ja</strong>s säilitamine on kõrge mater<strong>ja</strong>likao tõttu vähese<br />
efektiivsusega. Seetõttu tuleb pidada otstarbekaks kogutud mater<strong>ja</strong>li säilitamist kas<br />
katusealustes (heinaküünides) või kilepakendis säilitusväl<strong>ja</strong>kutel. Sobivad<br />
tuubimistehnoloogiad on olemas, kuid sellise katmisviisi kasutamine otsepõletusheina<br />
säilitamiseks on ma<strong>ja</strong>nduslikus mõttes küsitav.<br />
Ruumikasutuse seisukohast (nii logistika kui säilitusruumi va<strong>ja</strong>dus) on paremad<br />
suurkantpallid, kuid need tuleb kohe peale koristust põllult varju alla toimetada.<br />
52
Change language