Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Arvestades olelustsüklite keerukust, mis seisneb eri valdkonda kuuluvate etappide rohkuses,<br />
tuleb seda pidada paratamatuseks. Seetõttu tuleb eri uurimuste andmete võrdlemisel suhtuda<br />
lõppjärelduste tegemisse erilise ettevaatlikkusega ning arvestada, et suhteliselt<br />
usaldusväärsemad <strong>ja</strong> täpsemad on võrdluseid vaid ühe <strong>ja</strong> sama uurimuse raames.<br />
Kütuseks kasutatavate biomassitoodete energiabilanss sõltub kogu olelustsükli vältel<br />
lõpptoodangu saamiseks sisestatud energia <strong>ja</strong> lõpptoodangust saadava energia suhtest.<br />
Bioenergia toodete olelustsüklid on väga erinevad, sõltudes tooraine tootmiseks kasutatavast<br />
kultuurist, agrotehnilistest võtetest, geograafilistest tingimustest sõltuvast põllukultuuri<br />
tootlikkusest <strong>ja</strong> tootmisprotsessi tehnoloogiast. Olelustsükli keerukuse tõttu tuleks<br />
bioenergiatoodete bilanssi ka<strong>ja</strong>stavatesse andmetesse suhtuda alati ettevaatlikult. Biokütuste<br />
energeetiliste karakteristikute võrdlemiseks omavahel <strong>ja</strong> fossiilse päritolu kütustega<br />
kasutatakse peamiselt kahte näita<strong>ja</strong>t: energiabilanssi <strong>ja</strong> energeetilist efektiivsust.<br />
Järgnevalt refereeritakse olelustsüklite praktilise analüüsi näitena biodiisli <strong>ja</strong> biomäärete<br />
olelustsüklite võrdlevat analüüsi vastavate fossiilsete toodete olelustsüklitega.<br />
Kui 1 MJ energiasisaldusega fossiilse diisli valmistamiseks kulutati 1.2007 MJ primaarenergiat,<br />
siis on vastava olelustsükli energeetiliseks efektiivsuseks 83,28%. Ühe MJ<br />
energiasisaldusega biodiisli koguse tootmiseks kulub 1,2414 MJ primaarenergiat, mis annab<br />
vastava olelustsükli energeetiliseks efektiivsuseks 80,55%. Biodiisli energeetilises<br />
efektiivsuses võrreldes fossiilse diisliga ei ole suuri erinevusi (vastavalt 83,28% <strong>ja</strong> 80,55%).<br />
Bio- <strong>ja</strong> tavadiisli süsinikdioksiidi emissioonide võrdlemisel ilmneb, et mootoris põletamisel<br />
emiteerib biodiisel fossiilse diisliga võrreldes 4,7% rohkem süsinikdioksiidi. Samas vähendab<br />
fossiilse diisli asendamine biodiisliga enamikke olelustsükli jooksul toimuvaid õhuemissioone.<br />
Suurim paremus on biodiislil süsinikmonooksiidi (CO) emissiooni osas. Võrreldes fossiilse<br />
diisliga on puhta biodiisli (B100) vastav emissioon 34,5% võrra väiksem. Ka lenduvate<br />
osakeste (TPM) puhul on biodiisel B100 32,41% väiksema emissiooniga. Hüdrokarbonaate<br />
(THC) seevastu emiteeriti biodiisli B100 olelustsükli jooksul fossiilse diisliga võrreldes 35%<br />
rohkem. Lämmastikoksiidide (NO x ), mille emissioone peetakse tervisele eriti ohtlikuks, puhul<br />
on biodiisli näita<strong>ja</strong>d võrreldes fossiilse diisliga halvemad. Biodiisli olelustsükli NO x emissioon<br />
ületab fossiilse diisli olelustsükli emissiooni 13,35%. See on seletatav lämmastikväetiste<br />
kasutamisega biodiisli olelustsükli põlluma<strong>ja</strong>ndusliku tootmise etapil. Vääveloksiidide (SO x )<br />
emissioon seevastu on biodiisli olelustsüklil fossiilse diisliga võrreldes madalam 8,03% võrra<br />
madalam. Olelustsüklite jooksul tekkinud heitveekoguseid võrreldes võib aga järeldada, et<br />
fossiilse diisli olelustsükli veetarve ületab biodiisli oma ligi viiekordselt.<br />
Bioloogilisel toorainel põhinevate <strong>ja</strong> fossiilsete määrdeainete elutsüklite võrdlevast analüüsist<br />
nähtub, et olelustsükli energiamahukuselt on rapsiõlil põhinevatel määrdeainetel tuntav eelis <strong>ja</strong><br />
fossiilse energia kokkuhoid ilmne. Tunduvalt suuremad fossiilsete määrdeainetega võrreldes<br />
on aga biomäärdeainete tooraine põlluma<strong>ja</strong>ndusliku tootmisega kaasnevad emissioonid, mis<br />
suurendavad keskkonna happelisust, tekitavad veekogude eutrofeerumist ning hävitavad<br />
osoonikihti (vastavalt SO 2 , PO 4 , N 2 O). Paljude uuri<strong>ja</strong>te arvates on bioloogilist päritolu<br />
määrdeainete tootmise <strong>ja</strong> kasutusega kaasnev fossiilsete kütuste kokkuhoid <strong>ja</strong><br />
kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemine ökosüsteemi kvaliteedile siiski suurema<br />
tähtsusega võrreldes nende emissioonidega, millede puhul biomäärdeained olid halvemuses.<br />
Suhteliselt reserveeritumale seisukohale bioloogilisel toormel põhinevate energiakand<strong>ja</strong>te<br />
rollis globaalse soojenemise ärahoidmisel jääb Euroopa Keskkonnakomisjon. Vastavalt<br />
Euroopa Keskkonnakomisjoni arvamusele tuleks süsinikdioksiidi (CO 2 ) emissiooni<br />
vähendamisele hinnangu andmisel kõigepealt analüüsida ühe tonni CO 2 -e vähendamiseks<br />
tehtavaid kulutusi. Olelustsüklite alusel tehtud vastavad hinnangud varieeruvad vahemikud<br />
37 – 235 EUR tonni CO 2 -e kohta. Kulud CO 2 -e tonni vähendamiseks teiste kütuste, nagu<br />
bioetanool, olelustsüklite puhul on veelgi suuremad. Senised biokütuste olelustsüklite<br />
uuringud on tõestanud, et biokütuste kasutamisega saavutatav CO 2 -e emissioonide<br />
86
Change language