Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

More documents

Recommendations

Info

There are about 94 thousand hectares grasslands and 52 thousand hectares fields that are deducted from ARIB`s databases. Part of these areas is already coppiced, part of hardly accessible etc. Hence these areas are requiring of more specified research. Estonian average ARIB`s field area is 10.4 hectares. The largest and smallest fields are located accordingly in Järva and in Saare County. An entirely abandoned field average size is only 3.0 ha, which is about 2–3 times less than in case of utilized fields. This can complicate the reusage of abandoned areas. Fields within size-class 1–5 ha are dominating. Taking into account the cadastral land classes it is possible estimate areas which could not reused for agriculture. For example, field may be in ARIB`s database but it’s actual land use has changed. From entirely abandoned areas there is 2.6% in cadastral class „residential”. In Tartu and Hiiu Counties the corresponding figure exceeds 4%. From agricultural fields which are covered with cadastral map is 97% in class „profit yielding land” which means that the changes in cadastral classes have mainly local and limited influence. Profit yielding land is designated for the production of agricultural products and for forest management. CAP subsidy applicants, who don’t have any livestock units own 136 thousand hectares grasslands of which 51 thousand hectares are in farms where grassland forms 100% of total land use. These areas are probably maintained only for applying direct payments and not used for biomass production. There are only 6% of intensively used grasslands (< 1 LU/ha). Thus trough increasing efficiency of grasslands utilization the significant land resource for bioenergy production could be available. The reform of the EU CAP is directed towards the further decoupling of direct payments from production and towards less-intensive agricultural activities. The idea of single area payment is that a farmer does not need to produce agricultural output, but is required to keep land in good agricultural condition. This approach is suitable for countries with agricultural overproduction. In Estonia, however, the decoupling of subsidies from production will not stimulate the achievement of agricultural self-sufficiency and the increase in bioenergy production. Forward planning of the utilization of abandoned agricultural land should take into consideration possibilities other than food production such as bio-energy production. Any decisions about the cultivation of appropriate energy crops for a given area are best taken at a regional or local level and the current study provides solid basis for this purpose. The current policy concerning the allocation of suitable areas for bio-energy crops considers only the use of abandoned fields as use of these areas do not have any negative effect on Estonia’s level of food self-sufficiency. This is an important consideration since Estonia’s agricultural selfsufficiency became negative in 1997. The use of abandoned agricultural areas for bio-energy production can help to improve the overall profitability of the agricultural sector and promote the economic stabilisation of rural regions. The planning process of bio-energy production on abandoned areas should be supplemented with distance calculations and environmental and economic criteria. In the second phase of study following topics will be covered: • Specification of abandoned land resource, corresponding map layers • Analysis of ownership types and legal restriction for re-use of abandoned areas • Suitability analysis for bioenergy production (soil fertility, cultivation value, drainage conditions etc) 14
Lisa 3 Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine Kokkuvõte 1. Puidu kui biomassi ressursi hindamine: raie ja raiejäätmed, puidutööstuse jäätmed, võsa mass võsastunud aladel (Koostajad: A. Padari, P, Muiste, R. Mitt, L. Pärn) Metsast saadava potentsiaalse biomassi leidmiseks kasutati nelja kaardikihti: 1) Eesti põhikaardi pindade kiht; 2) Eesti mullakaart; 3) Eesti metsaregistri kaardikiht; 4) Eesti omavalitsuste pindade kiht. Lisaks kasutati andmeanalüüsil metsaregistris olevate metsade takseerandmeid ning muldade tabeleid. Algul liideti ülalnimetatud neli kaardikihti kokku ja lõigati need üksteise piiridega nn „tükkideks”. Antud andmete põhjal loodi mudelid metsade arvutamiseks muldade järgi. Seejärel lahutati juba analüüsitud pinnad põhikaardi kihtidest maha. Järgnevalt liideti allesjäänud aladega põhikaart ja mullakaart koos omavalitsuste kaardikihiga. Põhikaardi looduslikud alad arvutati läbi eelmises lõigus kirjeldatud mudelitega ning nii saadi metsade pindalad ja omadused metsaregistriandmetega katmata aladele. Nüüd lahutati ka eelnevalt leitud alad põhikaardikihtidest maha. Alles jäid põhikaardi alad, mis ei ole kaetud mullakaardi polügoonidega. Analüüsist jäi välja 509 km 2 . Need on alad, kus Eesti põhikaart puudub. Järgnevalt arvutati metsamaadele pikaajalised keskmised aastatoodangud. Arvutuste järgi võiks eesti metsadest raiuda igal aastal 8 406 tuhat tm puitu, millest traditsioonilist küttepuitu on 963 tuhat tm. Viimane on täielikult tootmises ja tarbimises. Samas on peaaegu kasutamata raiejäätmed, mille moodustavad peened ladvaotsad ja oksad. Neid on võimalik koguda igal aastal 1503 tuhat tm. Lisaks on võimalik kütteks kasutada kände, mis seniajani täielikult on metsa jäetud. Antud arvutustes kasutati vaid lageraiest saadavaid kände, sest harvendusraiest kändude juurimine põhjustaks põhjendamatuid vigastusi kasvamajäävatele puudele. Lageraiest saadavate potentsiaalsete kändude hulk on 778 tuhat tm. Senine praktika Soomes piirdub vaid okaspuukändude juurimisega. Okaspuukände eesti metsadest võiks igal aastal saada 480 tuhat tm. Kuna 25% eesti metsadest on kaitse all, siis potentsiaalne raiemaht oleks suurem. Puitkütuste energeetilise potentsiaali hindamisel tuleb lisaks metsast saadavatele puitkütustele arvesse võtta ka mittemetsamaadelt (elektriliinide, kraavide, teede jt trassid, pargid, aiandid jne.) raiutav biomass. Antud aruandes on esitatud hinnang elektriliinide trassidelt raiutava võsa energeetilisele potentsiaalile. Kuna tegemist on looduslike aladega, kus suurem osa kasvavast biomassist on rohtne, siis isekasvava puidu toodang on suhteliselt tagasihoidlik. Kokku saadi elektriliinide kogupikkuseks ca 57 tuhat km. Metsi läbivate elektriliinitrasside alla jääb 38,5 tuhat ha, mis keskmiselt toodavad aastas ca 42 tuhat tonni puitu ehk 521 TJ energiat. Eesti saetööstustes tekkiva saepuru koguseks võib hinnata 0,6 milj. m 3 (3 180 TJ) (ehk 1,5 milj. m 3 puiste) ja koore koguseks 0,5 milj. m 3 (2 650 TJ). Täiendavad kogused puidutöötlemise jäätmeid tekib mööbli-, vineeri-, plaadi-, liimpuidu- ja teistes tööstustes. Kuna saepuru leiab kasutamist pelletite tootmise toorainena ja suured saevabrikud kasutavad puukoort peamise 15
Page 1 and 2: LISA 1 Aruanne biomassi ja bioenerg
Page 3 and 4: Biomassi ja bioenergia teema kajast
Page 5 and 6: Administreerimiskulud: Eelarve vast
Page 7 and 8: PRIA massiividel paikneva maa jaotu
Page 9 and 10: Toetusõigusliku ja toetusõiguseta
Page 11 and 12: Täiendavalt vajalikud uuringud 1.
Page 13: Estimation of the land resources of
Page 17 and 18: jäätmete ladestamine. Põletamine
Page 19 and 20: Estimation of the biomass resources
Page 21 and 22: where untreated waste should not be
Page 23 and 24: Lisa 4 Rohtsete energiakultuuride u
Page 25 and 26: Mais (Zea mays) Maisi sordid, mis o
Page 27 and 28: kätte ka mulla sügavamatest osade
Page 29 and 30: Kõiki loetletud küsimusi on võim
Page 31 and 32: When growing biomass on large areas
Page 33 and 34: Lisa 5 Puittaimede kasutusvõimalus
Page 35 and 36: 13. Lehtpuukultuuride rajamisel end
Page 37 and 38: 13. Lehtpuukultuuride rajamisel end
Page 39 and 40: Areas of application of woody plant
Page 41 and 42: information available concerning th
Page 43 and 44: Lisa 6 1.Päideroo aretus energia t
Page 45 and 46: Kiukanepi sortide energiaotstarbeli
Page 47 and 48: c. analüüsima energiakultuuride k
Page 49 and 50: 2. Eestis kasvavate ökotüüpide s
Page 51 and 52: same level with the best cereal var
Page 53 and 54: Silindrikujulised pallid on veidi i
Page 55 and 56: 2007. aastal jäi teema täitmisel
Page 57 and 58: Summary. Title: The fodder galega a
Page 59 and 60: kasutamine võimaldab kasutada erin
Page 61 and 62: Uute biokütustel töötavate katla
Page 63 and 64: Biomassi energiaks muundamise tehno
Page 65 and 66:
ülejääkide otstarbeka kasutamise
Page 67 and 68:
Tabel 0.1. Sõnnikust, reovee mudas
Page 69 and 70:
See kasutusviis on kõige enam levi
Page 71 and 72:
Aruande autorite poolt tehtud mõne
Page 73 and 74:
Kääritatavad lähteained - liigid
Page 75 and 76:
Seetõttu esitatakse muudeski riiki
Page 77 and 78:
Ehitamisel on tehased summaarse too
Page 79 and 80:
Erikulu Hind Kulutused Ühikut aine
Page 81 and 82:
Erikulu Hind Kulutused Ühikut aine
Page 83 and 84:
tingimustest. Selline analüüs pea
Page 85 and 86:
sõltuvalt biokütuste tootmise too
Page 87 and 88:
vähendamine on liiga kallis. Sama
Page 89 and 90:
olelustsükli analüüsi äärmisel
Page 91 and 92:
2. Elektri tootmine taastuvatest en
Page 93 and 94:
mittevajalike komponentide lisamise
Page 95 and 96:
välisriikidest. Elektrituruseaduse
Page 97 and 98:
Biomass technology surveys and impl
Page 99 and 100:
The studies on the use of boilers,
Page 101 and 102:
problem-free only in fluidized bed
Page 103 and 104:
According to the estimations, annua
Page 105 and 106:
production) should be doubled, beca
Page 107 and 108:
investment into a plant with the ca
Page 109 and 110:
material for biofuels (grain or oil
Page 111 and 112:
of nitrogen oxides (NOx), which are
Page 113 and 114:
16. Smart energy networks (DG TREN
Page 115 and 116:
Taking into account the considerabl
Page 117 and 118:
Lisa 9 BAK teadus- ja arendustegevu
Page 119 and 120:
kasutusviisi põhjendamiseks. Olema
Page 121 and 122:
UURINGUTE OLULISEMAD TULEMUSED JA J
Page 123 and 124:
Uuringud keskendusid Eestis olemaso
Page 125 and 126:
Energiapuistute viljelemine on öko
Page 127 and 128:
kaardid, mis sisaldavad numbrilisi
Page 129 and 130:
TWh elektrit ja pisut enamgi. Eesti
Page 131 and 132:
järgmised tegevused: $ Erinevatest
Page 133 and 134:
(TÜ Geograafia Instituut, EMÜ MMI
Page 135:
arendusstsenaariumidele. $ Teostada
show all

Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?