Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

More documents

Recommendations

Info

ecause rape may be grown on the same field only after five years. Problems may also appear with growing rape because the consumption of fertilizers and herbicides is big and the spreading of plant diseases and pests is also a problem. Winter biennial turnip rape is a better culture not needing big costs for plant protection. As in Estonia people have grown flax, an alternative crop for producing oil can be oil flax (Linum usitatissimum L.) and a not widely spread oil hemp (Cannabis sativa). The calorife value of flax oil is as high as the rape’s one. The energy potential of flax oil is 15 GJ/ha. Its growing does not demand plant protection costs and the consumption of fertilizers is lower than in the case of rape. The field experiments of hemp at Mooste experimental staition show that in our weather conditions it is possible to get a considerable yield of the biomass of fibre hemp up to 11 t/ha. In growing hemp it is not necessary to use chemical means of plant protection because the diseases and pests occur seldom and hempcan easily suppress weeds. The soil preparation for sowing is similar to summer grain crops. Hemp is suitable as a prior crop for most of the agricultural cultures, especially to flax. It can be grown on the same area for several years in succession. In Estonia hemp harvesting may fail in early spring. It is necessary to study whether it is possible and reasonable to produce biogas from hemp. Until recently the options of researchers have been different. The impact of bioenergy production on the environment From the point of view of the environmental impact, the comparable energy crops can be divided into three groups. The most problematic are summer rape, summer and winter biennial turnip rape for growing of which many poisonous chemicals (plant protection chemicals) are used accompanied with bigger energy costs for cultivating these cultures. As monocultures, they are disease sensitive and not characteristic of our environment. Among unfavourable cultures there might be also coats rue(galega) which is characterized from the point of the environmental impact by its ability to spread in nature, thus becoming an invasive alien species in Estonia. From the point of view of the environmental impact corn and false flax or gold-ofpleasure (Camelina sativa) are of average value and their growing in Estonia should be studied more profoundly. The cultures causing the least number of problems to the environment are oil flax, the mixture of Triticale and rye also the oats which are old traditional cultures with a relatively low impact on the environment. Conclusions For producing biogas, the most suitable field crops in Estonia are corn, also the green mass of all lupins, sunflower and Jerusalem artichoke. For producing bioethanol, the most suitable cultures are grain (rye, Triticale) potato, sugar beet, and also tubers of Jerusalem artichoke and the green mass of large leaved lupine. For producing biodiesel fuel rape, biennial turnip rape, gold-of-pleasure, oil flax, the oil pressed from sunflower seeds and to a lesser extent the oil from the seeds of annual lupins are suitable. For biofuel (similar to energy hay) the above ground phytomass of lupins, Jerusalem artichoke and sun flower, the stems of oil flax, the straw of grain are suitable. 32
Lisa 5 Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis Kokkuvõte ja järeldused 1. Eestis on kasutusest väljas 300 000–400 000 ha põllumajanduslikke kõlvikuid, nende kasutuselevõtu üheks variandiks on kiirekasvuliste puittaimede energiakultuuride kasvatamine. Võib soovitada 1/3 sellest maaressursist metsastada, kasutades peamiselt lehtpuuliike ja tavametsandusest lühemat raieringi. 2. Endistel põllumaadel puidupõhiste energiakultuuride kasvatamise peamine eelis võrreldes rohtsete kultuuridega (mille puhul põletatakse taimede seemneid või kogu maapealset osa) tuleneb puidu keemilisest koostisest. Puidu tuhasisaldus on võrreldes rohtsete taimedega 5–10 korda madalam ja puidu koostises on valdavalt süsinik, hapnik ja vesinik. Toiteelementide (NPK jt) sisaldus puidus ja koores on madal ja seetõttu on biomassi kasvukohalt äraviimisega kaasnev võimalik mullaviljakuse langus ning tekkiv väetistarve väheoluline. 3. Kiirekasvuliste, lühikese raieringiga metsaistandike (plantatsiooniline metsandus) pindala järsk suurendamine Eestis on vastavuses arengutrendidega maailma metsanduses. Plantatsiooniline metsandus levib Euroopas lõunapoolsetest piirkondadest üha enam põhja suunas ja on jõudnud kõigisse Läänemereregiooni maadesse, sealhulgas Lõuna- ja Kesk- Rootsi ning -Soome. Maailma metsadest on 5–6% istandikud, kuid sealt varutava tööstuslikult kasutatava puidu osakaaluks hinnatakse 20–40%, aastaks 2050 prognoositakse, et pool puidust saadakse metsaistandikest. 4. Eestis puudub viimasel kolmveerandsajandil kogemus ja praktiline vajadus kasvatada lehtpuumetsi lühikese raieringi põhimõttel energeetilisel eesmärgil. Ajalooliselt on aga küttepuidu (-hao) varumiseks mõeldud võsametsad (nn madalmets ja vastavalt madalmetsandus) kasutusel olnud laialdaselt, puudus aga normeeritud energiametsa raieringi pikkuse määratlus ja ei arvestatud keskkonnakaitselisi aspekte. Kaasajal on Eesti metsateadusel kasutada halli lepa, sanglepa, arukase, hübriidhaava ja paju endistele põllumaadele rajatud katseistandike produktsiooni, aineringe ja keskkonnamõjude analüüsi tulemused. 5. Eesti põlisel metsamaal on õigem jätkata metsade majandamist traditsioonilisel viisil, pool-looduslikena, tuginedes heale metsanduslikule tavale. Taolise majandamise eesmärgiks on nii puidu saamine, kui ka metsade keskkonnaväärtuse tagamine. Endistel põllumaadel on nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt võimalik arendada suures mahus lühikese raieringiga, biomassi produktsioonile orienteeritud metsakasvatuslikku tegevust. 6. Ei ole teada, et praegu või lähemas tulevikus oleks Eestis turule tulemas metsapuude GMO-na käsitletavat istutusmaterjali. Lähtudes keskkonnakaitselistest riskidest, looduslähedase majandamise printsiipidest ja olemasolevast seadusandlusest ei tohiks lubada geneetiliselt muundatud puu- ja põõsaliikide kasutamist puidupõhiste energiakultuuride kasvatamisel. Samuti ei saa soovitada võõrliikide kasutamist, v.a Euroopa boreaalsetes tingimustes edukaks biomassi produtseerijaks osutunud poolvõõrliik: hübriidhaab. Soovitada võib pajuliikide aretus- ja selektsioonitöö tulemusel saadud sortide kasutamist. Alustada tuleks Eesti looduslikes tingimustes kiirekasvuliste lehtpuude (lepad, arukask, haab) aretustööd, eesmärgiga suurendada puuliikide biomassi produktsioonivõimet. 7. Puidupõhiste energiakultuuridena sobib Eesti mulla- ja kliimatingimustes kasvatada eelkõige lehtpuid ja -põõsaid. Ei soovita energiakultuuride rajamisel kasutada okaspuid. Eestis 33
Page 1 and 2: LISA 1 Aruanne biomassi ja bioenerg
Page 3 and 4: Biomassi ja bioenergia teema kajast
Page 5 and 6: Administreerimiskulud: Eelarve vast
Page 7 and 8: PRIA massiividel paikneva maa jaotu
Page 9 and 10: Toetusõigusliku ja toetusõiguseta
Page 11 and 12: Täiendavalt vajalikud uuringud 1.
Page 13 and 14: Estimation of the land resources of
Page 15 and 16: Lisa 3 Eestis olemasoleva, praeguse
Page 17 and 18: jäätmete ladestamine. Põletamine
Page 19 and 20: Estimation of the biomass resources
Page 21 and 22: where untreated waste should not be
Page 23 and 24: Lisa 4 Rohtsete energiakultuuride u
Page 25 and 26: Mais (Zea mays) Maisi sordid, mis o
Page 27 and 28: kätte ka mulla sügavamatest osade
Page 29 and 30: Kõiki loetletud küsimusi on võim
Page 31: When growing biomass on large areas
Page 35 and 36: 13. Lehtpuukultuuride rajamisel end
Page 37 and 38: 13. Lehtpuukultuuride rajamisel end
Page 39 and 40: Areas of application of woody plant
Page 41 and 42: information available concerning th
Page 43 and 44: Lisa 6 1.Päideroo aretus energia t
Page 45 and 46: Kiukanepi sortide energiaotstarbeli
Page 47 and 48: c. analüüsima energiakultuuride k
Page 49 and 50: 2. Eestis kasvavate ökotüüpide s
Page 51 and 52: same level with the best cereal var
Page 53 and 54: Silindrikujulised pallid on veidi i
Page 55 and 56: 2007. aastal jäi teema täitmisel
Page 57 and 58: Summary. Title: The fodder galega a
Page 59 and 60: kasutamine võimaldab kasutada erin
Page 61 and 62: Uute biokütustel töötavate katla
Page 63 and 64: Biomassi energiaks muundamise tehno
Page 65 and 66: ülejääkide otstarbeka kasutamise
Page 67 and 68: Tabel 0.1. Sõnnikust, reovee mudas
Page 69 and 70: See kasutusviis on kõige enam levi
Page 71 and 72: Aruande autorite poolt tehtud mõne
Page 73 and 74: Kääritatavad lähteained - liigid
Page 75 and 76: Seetõttu esitatakse muudeski riiki
Page 77 and 78: Ehitamisel on tehased summaarse too
Page 79 and 80: Erikulu Hind Kulutused Ühikut aine
Page 81 and 82: Erikulu Hind Kulutused Ühikut aine
Page 83 and 84:
tingimustest. Selline analüüs pea
Page 85 and 86:
sõltuvalt biokütuste tootmise too
Page 87 and 88:
vähendamine on liiga kallis. Sama
Page 89 and 90:
olelustsükli analüüsi äärmisel
Page 91 and 92:
2. Elektri tootmine taastuvatest en
Page 93 and 94:
mittevajalike komponentide lisamise
Page 95 and 96:
välisriikidest. Elektrituruseaduse
Page 97 and 98:
Biomass technology surveys and impl
Page 99 and 100:
The studies on the use of boilers,
Page 101 and 102:
problem-free only in fluidized bed
Page 103 and 104:
According to the estimations, annua
Page 105 and 106:
production) should be doubled, beca
Page 107 and 108:
investment into a plant with the ca
Page 109 and 110:
material for biofuels (grain or oil
Page 111 and 112:
of nitrogen oxides (NOx), which are
Page 113 and 114:
16. Smart energy networks (DG TREN
Page 115 and 116:
Taking into account the considerabl
Page 117 and 118:
Lisa 9 BAK teadus- ja arendustegevu
Page 119 and 120:
kasutusviisi põhjendamiseks. Olema
Page 121 and 122:
UURINGUTE OLULISEMAD TULEMUSED JA J
Page 123 and 124:
Uuringud keskendusid Eestis olemaso
Page 125 and 126:
Energiapuistute viljelemine on öko
Page 127 and 128:
kaardid, mis sisaldavad numbrilisi
Page 129 and 130:
TWh elektrit ja pisut enamgi. Eesti
Page 131 and 132:
järgmised tegevused: $ Erinevatest
Page 133 and 134:
(TÜ Geograafia Instituut, EMÜ MMI
Page 135:
arendusstsenaariumidele. $ Teostada
show all

Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?