Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

kütusena tehnoloogilise soojuse (eelkõige puidukuivatite küte) tootmisel, siis teistele
soojatootjatele jäävad puidutöötlemise jäätmetest kasutada vaid väikesed kogused.
2. Tööstus- ja olmejäätmete kui biomassi ressursi hindamine
(Koostaja: M. Kriipsalu)
Eestis tekkis 2006. aastal 20 miljonit tonni jäätmeid, millest suurim osa (ligikaudu 95%) saadi
põlevkivi töötlemisel. Olmejäätmete osakaal jäätmevoos oli 500 000 t, hinnanguliselt kuni
3,5%. Elaniku kohta tekkis 400 kg olmejäätmeid, millest pool saadi kodumajapidamistest.
Uues Eesti jäätmekavas nähakse ette olmejäätmete hulga suurenemist 5% aastas kuni 2013.
aastani, mil neid tekib kokku kuni 700 000 tonni. Põlevmaterjali osakaaluks olmejäätmeis
hinnatakse 80 massiprotsenti, biolagunevaid jäätmeid on 65% ja pakendeid 25–30 %.
Jäätmekäitlus on õiguslikult hästi reguleeritud. Riiklikud sihid on selged ja ühtivad Euroopa
Liidu omadega. Nagu ka mujal Euroopas, järgitakse Eestis säästva jäätmekäitluse põhimõtteid,
mille üldtunnustatud eelisjärjestus alates soosituimast on:
1. Jäätmete tekkimist tuleb piirata või vältida ning ohtlike ainete hulka vähendada;
2. Jäätmematerjal tuleb võimalikult suures ulatuses uuesti kasutusele võtta;
3. Orgaanilised jäätmed tuleb kompostida või lagundada anaeroobselt;
4. Põlevmaterjali tuleb põletada (kui selleks on olemas nõuetekohased seadmed) ning energia
ära kasutada;
5. Ladestada tohib vaid neid jäätmeid, mille kasutusele võtmine ei ole tehniliselt või
majanduslikult õigustatud.
Prügilakeskne jäätmekäitlus ei rahulda enam ühiskonna nõudmisi. Praeguseks on suletud
suurem osa rohkem kui kolmesajast väikeprügilast ning rajatud viis uut piirkondlikku.
Viimased tugiprügilad suletakse hiljemalt 16. juuliks 2009, ning peale seda saab jäätmeid
ladestada vaid Tormas, Väätsal, Uikalas, Paikusel ja Jõelähtmel. Kagu-Eestis ja Saaremaal ei
ole uut ladestusala rajatud ja seal kaob igasugune võimalus prügi ladestada. Jäätmeid tuleb
hakata vedama hulga kaugemale. Veokauguse suurenemine kiirendab alternatiivsete
käitlusviiside kasutusele võtmist. Aktiivselt diskuteeritakse jäätmete biokäitluse ja
energiakasutuse üle. Põletamist tuleb eelistada prügi ladestamisele, samas kui
materjalikasutust tuleks eelistada põletamisele. Ühiskonnas on jõudsalt rakendatud pakendite
sortimist. Ehkki pakendimaterjal on energiarikas, on Eestis otsustatud suur osa pakenditest
kasutusele võtta materjalina. Pakendimaterjali seega põletada ei saa.
Biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates jäätmetes peab langema aastaks 2010 45%-ni,
aastaks 2013 30%-ni ning aastaks 2020 20%-ni. Sihtarvude saavutamine ainuüksi 2010.
aastaks on väga tõsine väljakutse kogu Eesti ühiskonnale. Orgaaniline aine tuleb stabiliseerida,
milleks kavandatakse suuremahulist lauskompostimist, mida nimetatakse ka mehhaanilisbioloogiliseks
töötlemiseks. Selle käigus kombineeritakse mitmesuguseid mehaanilisi
jäätmekäitlusvõtteid selleks, et lähtejäätmetest eraldada nn kuiv fraktsioon (metall, klaas,
plast) ja orgaanilise aine rikas märgfraktsioon. Kuiva põlevfraktsiooni (paber ja plast) saab
väärindada jäätmekütuseks. Märgfraktsioon stabiliseeritakse aeroobselt või anaeroobselt.
Töödeldud jäätmed ladestatakse peale veendumist, et nad vastavad prügilanõuetele. Kulukat
sortimist ja töötlemist asendaks edukalt jäätmete põletamine, mida Eestis aga praegu ei ole.
Olmejäätmete masspõletus lahendaks prügilate jaoks mitu seadustest tulenevat ülesannet:
normipiiresse väheneks prügilaisse jõudva orgaanilise aine hulk ning lõppeks töötlemata
16