Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

elaniku kohta jmt). Kahjuks sisaldasid projekti kohta avalikustatud materjalid vähesel määral
olulisi andmeid viimase aja tehnoloogilise arengu (kütuste tootmise iseärasused,
transpordivahendite (mootorite) sobivus jne) kohta. Siiski leidsid PREMIA projekti üldisemad
tulemused ja järeldused kasutamist alateema 4 läbitöötamisel, rohkemal määral aga võimalike
toetusmeetmete ja üldisema poliitika käsitlemisel mitme alateema juures. Käesoleva töö
aruandes viited projektile PREMIA puuduvad, kuna projekti kohta avaldatud materjalides
praktiliselt puudus tööülesande seisukohalt oluline informatsioon.
Transport-biokütuste kõrge tootmishind on seni jäänud kriitiliseks barjääriks nende laialdasel
levikul. Biokütuste konkurentsivõime kasvab nafta ja teiste fossiilkütuste hinna tõustes. Seni
sõltub biokütuse konkurentsivõime praegu temale tehtud soodustustest ja subsiidiumitest.
Euroopa Liidus võeti 2003. aastal vastu biokütuste direktiiv, milles seatakse eesmärgiks
saavutada transpordi tarbeks turul olevast diisli- ja bensiinikütustest bio- ja muude taastuvate
kütuste indikatiivne osakaaluks 5,75 % aastaks 2010, arvutatuna kütuste energiasisalduse
järgi. Liikmesriigi otsustada on, kas biokütus eksporditakse või toodetakse kohapeal. Direktiiv
seadis liikmesriikidele soovitusliku, mitte kohustusliku eesmärgi.
Tabel 0.1. Bensiini, kerge kütteõli ja diislikütuse tarbimine Eestis
Tuhat tonni/aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Bensiin 287 290 308 283 279 276 273
Diislikütus 418 447 480
Kerge kütteõli 142 131 106
613 632 651 670
Allikas: ESA ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
EL direktiivile 2003/30/EÜ tuginedes peab Eestis aastal 2010 kasutatav biokütuste kogus
seega asendama 54 tuhat tonni fossiilkütust ehk biokütuse väiksema energiasisalduse tõttu
tuleb turustada 25 tuhat tonni bioetanooli ja 42 tuhat tonni biodiislit. Direktiiv küll ei määra,
mis liiki biokütust peab turustama.
Euroopa Liidus on arutusel ettepanek saavutada aastaks 2020 biokütuste osakaaluks
mootorikütustes 10%, kaalutakse ka eesmärkide seadmist aastaks 2030 (75% diiselkütustest
biodiisel ja 25% bensiinist bioloogilise päritoluga).
Euroopa Komisjoni loal on Eestis riigipoolse abina vedelad biokütused kuni 2011. aastani
aktsiisist vabastatud.
Biokütuseid võib jagada praegu toodetavateks esimese põlvkonna ja nn teise põlvkonna
biokütusteks, millede tootmistehnoloogia on üldjoones teada, kuid vajab veel sobiva
lõpptoodangu hinna saavutamiseks täiustamist. Esimese põlvkonna biokütusteks on
suhkruroost, maisist, nisust jt. teraviljadest või suhkrupeedist, kartulitest toodetud etanool ja
rapsiõlist, sojaõlist või palmiõlist toodetud biodiisel.
Teise põlvkonna biokütuste tooraineks on toiduks mittekasutatav biomass nagu puit, õled jne.
Mets moodustab 80% maailma biomassist. Õled annavad üle poolteise korra rohkem biomassi
kui terad. Sisaldades kuivaines keskmiselt 40 – 50 % tselluloosi ja 20 – 30 % hemitselluloosi
on ühest grammist puidust teoreetiliselt võimalik saada kuni 0,32 grammi etanooli. Alates
2004. aastast käivitatud lignotselluloosist bioetanooli tootmise tehased on kõik väikese
võimsusega nn. “piloot” tehased ja rajatud tootmisprotsessi täiustamiseks. Prognoositakse, et
teise põlvkonna biokütuste hind võrdsustub põllukultuuridest valmistatava biokütuse hinnaga
aastail 2010 – 2020.
Bioetanool
Euroopa Liidus toodetud vedelatest biokütustest moodustas bioetanool 2006. aastal 20%.
Etanooli tootjatel on Euroopas kaks ühendust: UEPA (European Union of Ethanol Producers)
ja EBIO (European Bioethanol Fuel Association). EBIO andmeil moodustas Euroopa Liidu
etanooli tootmise tehaste võimsus 2007. aasta septembris 3280 miljonit liitrit aastas.
76