Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate sobivus eri liiki biomassipõhistele<br />
kütustele<br />
Energeetikas kasutatavate biomassipõhiste kütuste põletusseadmete valikut mõjutavad väga<br />
mitmed as<strong>ja</strong>olud, millest olulisemate hulka kuuluvad:<br />
• seadme kasutamise režiim, sh töötamine baaskoormusel (režiimidel, mille korral<br />
seadme koormused muutuvad mõõdukas vahemikus) ning töötamine ainsa katlana<br />
süsteemis, mis peab võimaldama paindlikku reguleerimist;<br />
• seadme võimsus, näiteks keevkihtkolded sobivad ainult keskmiste <strong>ja</strong> suurte võimsuste<br />
korral, stoker-põletiga seadmed aga väikeste võimsuste korral;<br />
• kütuste omadused, sh:<br />
o biokütuste nn kaubanduslik vorm (tüüpiline osakeste mõõt, kuju, tihedus jt<br />
näita<strong>ja</strong>d, millest sõltuvad nii kütuse ladustamine, etteandmine kui põletamine);<br />
o kütuse niiskus <strong>ja</strong> selle muutumise vahemik;<br />
o kütuse lendainesisaldus;<br />
o kütuse tuhasisaldus <strong>ja</strong> tuha omadused, eriti tuha sulamiskarakteristikud;<br />
o kütuse elementaarkoostis, eriti aga väävli-, kloori- <strong>ja</strong> mikroelementide sisaldus,<br />
mis mõjutavad küttepindade korrosioonitingimusi, gaasiliste heitmete koostist<br />
<strong>ja</strong> tuha utiliseerimisele esitatavaid nõudeid, jm.<br />
Biomassipõhiste kütuste kõiki neid näita<strong>ja</strong>id <strong>ja</strong> omadusi, mis mõjutavad kütuse kasutamist,<br />
käsitleb tahkete biokütuste spetsifikatsioonide <strong>ja</strong> kvaliteedi klasside standard CEN/TS 14961:<br />
Solid Biofuels - Fuel Specification and Classes, mille eestindamine aitaks seostada kütuse<br />
tarni<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> kasuta<strong>ja</strong>te vastastikust mõistmist ning seadmetele sobiva kütuse hankimist.<br />
Eelnimetatud standard käsitleb piisava põh<strong>ja</strong>likkusega erinevaid puitkütuseid <strong>ja</strong> rohtsest<br />
biomassist õlgi, muu rohtse biomassi kütuste korral on võimalik rakendada kütuse <strong>ja</strong>oks<br />
oluliste näita<strong>ja</strong>te määramisel standardi põhimõtteid <strong>ja</strong> koostada iga kütuse <strong>ja</strong>oks va<strong>ja</strong>likud<br />
näita<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> omaduste klassid. Selline tegevus nõuab nii kütuse koostise kui põletamist<br />
mõjutavate omaduste põh<strong>ja</strong>likku katselist uurimist. Kütuse omaduste <strong>ja</strong> põletustehniliste<br />
näita<strong>ja</strong>te katseline määramine on mõeldav töö järgmistel etappidel tingimusel, et on võimalik<br />
hankida piisavaid kütusekoguseid.<br />
Probleemne on kütuste segude põletustehniliste omaduste hindamine koostise alusel, sest<br />
mõningate lisandite tühised kogused võivad tugevasti mõjutada segukütuse põletusvõimalusi<br />
<strong>ja</strong> seadmetele esitatavaid nõudeid. Ilma katsepõletamiseta võib nii rohtse biomassi kui<br />
erinevate kütusesegude põletustehniliste omaduste <strong>ja</strong> põletusseadmete valiku kohta anda ainult<br />
esialgseid soovitusi. Rahvusvahelisele kogemusele tuginedes on väheuuritud rohtse<br />
biomassipõhise kütuse põletamine võimalik suhteliselt probleemidevabalt suurtes kolletes,<br />
eriti keevkihtkolletes, kusjuures tundmatu biokütuse osatähtsus ei tohiks ületada 10% kütuse<br />
üldkogusest. Eesti tingimustes tähendaks see kokkuleppeid ehitusjärgus või kavandamisel<br />
olevate biomassipõhistel kütustel töötavate elektri <strong>ja</strong> soojuse koostootmis<strong>ja</strong>amadega (Väo <strong>ja</strong><br />
Tartu), mille keevkihtkatlad on piisavalt võimsad väikeste rohtse biomassikoguste ohutuks<br />
põletamiseks. Sellise ettevõtmise korral on üldjuhul va<strong>ja</strong>lik täiendavate kütuse sööteseadmete<br />
ehitamine, kuid lihtsamal juhul võib saada hakkama ka väikese koguse täiendava kütuse<br />
segamisega põhikütuse hulka.<br />
Rohtse biomassi põletamiseks sobivate spetsiaalsete (väike)katelde loomisega pole siiani<br />
tegeldud ei Eestis ega teadaolevalt ka teistes maades, sest rohtse biomassi kogused on<br />
väikesed <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>töötlus ei oleks ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatud. Seega tuleb rohtse biomassi<br />
põletamiseks otsida sobivaimaid olemasolevaid seadmeid <strong>ja</strong> anda esialgseid soovitusi<br />
tõenäoliste põletustehniliste probleemide lahendamiseks. Reeglina on kõige ebamugavamaks<br />
63
Change language