Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kiukanepi sortide energiaotstarbeline kasutus bioenergeetikas – analüüsitakse kiukanepi<br />
saagikust <strong>ja</strong> määratakse biomassi salvestatud energeetilisus<br />
Täiendavad vastused<br />
a. analüüsima päideroo <strong>ja</strong> kiukanepi viljelemiseks va<strong>ja</strong>minevat tehnikat <strong>ja</strong> agrotehnoloogia<br />
olemasolu ning täiendavat va<strong>ja</strong>dust või olemasoleva kohandamisva<strong>ja</strong>dust potentsiaalset<br />
tootmismahtu silmas pidades.<br />
Kiukanepi vartes sisalduv tugev kiud raskendab tema koristust kuna enamus olemasolevatest<br />
koristusmasinatest ei suuda elastset ning tugevat kiudu läbi lõigata. Kiud mässib end masinate<br />
lõikeorganite liikuvate osade ümber ning tekitab väga suure töökuluga likvideeritavaid<br />
ummistusi. Seniste andmete põh<strong>ja</strong>l on ainsaks sobivaks puitunud kanepitaimede niitmise<br />
tehnoloogiliseks võimaluseks Claas Jaguar liikurniiduki spetsiaalheedri kasutamine.<br />
Spetsiaalheedri soetamise kulude (ca 150 000 EEK) katmiseks peab olema piisav koristatava<br />
kiukanepi pind. Niidetud kanepitaimede edasise töötlemise võimalusteks on niidetud taimede<br />
koristamine ruloonpallidesse <strong>ja</strong> nende põletamine tervikpallidena suurtes kateldes.<br />
Praegusel hetkel puuduvad tehnilised lahendused kiuga kanepivarte hekseldamiseks.<br />
Hekseldamine on võimalik vaid varte puhul millest on eelnevalt kiud eraldatud.<br />
Korraldatud katsetega on Eesti tingimustele sobiv kiukanepi agrotehnika üldjoontes<br />
väl<strong>ja</strong>töötatud. Kuna kiukanep eelistab eelkõige aluselist kasvukeskkonda, siis va<strong>ja</strong>b<br />
kohandamist ammendatud põlevkikarjääride rekultiveerimiseks sobilik kiukanepi kasvatamise<br />
agrotehnika.<br />
b. andma hinnangu eri energiakultuuride sobivuse <strong>ja</strong> kasvatamise võimaluste kohta piirkonniti<br />
tulenevalt EL ühise põlluma<strong>ja</strong>nduspoliitika jõustuvatest ristvastavusnõuetest.<br />
Kiukanepi kasvatamine nõuab suhteliselt väikeseid kulutusi taimekaitsevahenditele, samas on<br />
ta suure nõudlusega taimetoitainetele, va<strong>ja</strong>des suure saagi moodustamiseks kõrgeid<br />
väetisannuseid. Energiasaagilt hektari kohta on kiukanep kevadisel koristamisel võrdne<br />
talinisu <strong>ja</strong> rukki põhu ning päideroo energiasaagiga. Kuna teravil<strong>ja</strong>põhk saadakse<br />
teravil<strong>ja</strong>tootmise kõrvalsaadusena siis ei ole kiukanepil energiakultuurina nende ees<br />
ma<strong>ja</strong>nduslikke eeliseid. Arvestatavaks energiatooraine allikaks võiks kujuneda kanepikiu<br />
tootmisel tekkiv kanepiluu. Kanepikiu tootmise väl<strong>ja</strong>arendamine Eestis annaks toorainet<br />
energiatoomiseks ning oleks ka oluliseks töökohtade loomise teguriks.<br />
c. analüüsima energiakultuuride kasvatamist piiravaid ning soodustavaid tegureid (sh<br />
keskkonnakaitselisi nõudeid)<br />
Limiteerivaks faktoriks on sobilike sortide puudumine, kõik olemasolevad sordid on hilised,<br />
mille seemnekasvatus ei ole Eestis võimalik. Kalli importseemne kasutamine vähendab<br />
kiukanepi kasvatamise tasuvust.<br />
Limiteerib ka va<strong>ja</strong>dus spetsiaalsete koristusmasinate järele, mis muudab kasvatamise tulusaks<br />
alles piisavalt suure kasvupinna juures.<br />
d. Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid, hinnates erinevate energiakultuuride mõju<br />
keskkonnale alates tootmisest kuni jäätmete utiliseerimiseni<br />
45
Change language