Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TWh elektrit <strong>ja</strong> pisut enamgi.<br />
Eestile sobivaimateks lahendusteks biogaasi<strong>ja</strong>amade ra<strong>ja</strong>misel lähitulevikus<br />
soovitatakse sõnniku märgkääritamist (rohtse biomassi silo või <strong>ja</strong>hu lisandiga ning kohtades,<br />
kus on tegemist suurfarmide sedavõrd suure kontsentrasiooniga, et sõnnikut jääb<br />
väetamisva<strong>ja</strong>dusest üle!) <strong>ja</strong> rohtse biomassi kuivkääritamist. Kääritusjääki saaks kasutada<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduses väetisena. Reoveemudad <strong>ja</strong> setted tuleks biogaasi<strong>ja</strong>amades eraldi käidelda.<br />
Suurematesse prügilatesse on otstarbekas ra<strong>ja</strong>da gaasikogumise torustikud <strong>ja</strong> lähikonda<br />
seadmestik soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmiseks.<br />
TTÜ STI uringus on toodud ka konkreetsed soovitused tehnoloogiate valikuks<br />
tulevastele investoritele koos konkreetsete viidetega Euroopa tuntumatele<br />
projekteerimisfirmadele, seadmete toot<strong>ja</strong>tele <strong>ja</strong> tehnoloogia tarni<strong>ja</strong>tele ning erinevate<br />
tehnoloogiate ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse ligikaudsed hinnangud. Samuti on toodud biogaasi<strong>ja</strong>ama<br />
ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse arvutuse põhimõtteline algoritm.<br />
Eesti seniste kogemuste põh<strong>ja</strong>l on tasuv ehitada suuremate prügilate juurde<br />
prügilagaasil <strong>ja</strong> suuremate reoveepuhastite juurde mudast saadaval biogaasil töötavaid<br />
koostootmis<strong>ja</strong>amad, kui on võimalik kasutada saadavat energiat (soojust, elektrit) kogu<br />
ulatuses (elektrivõrk, kaugküttevõrk, tootmisprotsessid jms).<br />
Põlluma<strong>ja</strong>nduslikul toormel töötavate komplekssete biogaasi<strong>ja</strong>amade (biogaasi<strong>ja</strong>am,<br />
soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmine + jäägi väärindamine) ehitusmaksumus jääb keskmiselt<br />
piiresse 30 – 60 mln. krooni, kui <strong>ja</strong>amade elektriline võimsus on piirides 0,5 – 1,0 MW. Hind<br />
sõltub ka kasutatavast tehnoloogiast <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>ama komplekssusest. Prügilagaasi kogumissüsteemi<br />
<strong>ja</strong> sellel töötava <strong>ja</strong>ama ra<strong>ja</strong>mine tuleb hinnalt odavam <strong>ja</strong> jääb piiresse 15-25 mln. krooni<br />
olenevalt samuti prügila suurusest, gaasitarbi<strong>ja</strong> kaugusest <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>ama võimsusest.<br />
Märgkääritamise tehnoloogial töötavate biogaasi<strong>ja</strong>amade lihttasuvuseks hinnatakse 6-9 aastat<br />
sõltuvalt <strong>ja</strong>ama komplekssuse astmest, seadmestiku tarni<strong>ja</strong>st <strong>ja</strong> soojuse müügi võimalustest.<br />
15-20%-lise investeeringutoetusega oleks võimalik tasuvust parandada 1,5-2 aasta võrra. Kui<br />
on soov biogaasist mootorikütust toota, siis tuleb arvestada energiatootmisüksuse kahekordse<br />
hinnaga (ilma soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmis<strong>ja</strong>ama - SEKita), sest lisanduvad<br />
gaasipuhastusmoodul <strong>ja</strong> komprimeerimis<strong>ja</strong>am.<br />
Rohtset biomassi põhitoorainena kasutava biogaasi<strong>ja</strong>ama kohta seni Eestis<br />
põh<strong>ja</strong>likumaid tasuvusuuringuid teadupärast ei ole, sest puuduvad va<strong>ja</strong>likud lähteandmed,<br />
konkreetsed arenda<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> valitud asukohad. Igal juhul peaks 10 km raadiuses ra<strong>ja</strong>tava rohtsel<br />
biomassil töötava gaasi<strong>ja</strong>ama ning selle juures töötava SEKi elektriline võimsus olema<br />
vähemalt 500 kW e <strong>ja</strong> Eesti põldude saagikust arvestades vähemalt 400 – 500 hektarit põldu.<br />
Selliste biogaasi<strong>ja</strong>amade ra<strong>ja</strong>mise põhjendatus (tasuvus) sõltub väga palju ka vil<strong>ja</strong> <strong>ja</strong><br />
loomasööda hindadest maailmaturul. 2007. aasta hindade <strong>ja</strong> riiklike toetusskeemide juures ei<br />
ole rohtset biomassi kasutavate biogaasi<strong>ja</strong>amade ra<strong>ja</strong>mine esialgse hinnangu põh<strong>ja</strong>l<br />
põhjendatud.<br />
Biomassi alusel toodetavate mootorikütuse uuring tugineb suuresti teistes maade sel<br />
alal tehtud viimase a<strong>ja</strong> töödele. Transport-biokütuste kõrge tootmishind on seni olnud<br />
takistuseks nende laialdasemal levikul. Nafta <strong>ja</strong> teiste fossiilkütuste hinna tõustes biokütuste<br />
konkurentsivõime kahtlemata kasvab. Seni aga sõltub biokütuse tootmise äriline populaarsus<br />
praegu temale tehtud soodustustest <strong>ja</strong> subsiidiumitest.<br />
Pärast bioetanooli tootmiseelduste võrdlemist Eesti <strong>ja</strong> seda kütust praegu enam<br />
tootvate maade vahel teevad uuri<strong>ja</strong>d järelduse, et meie oludes nn esimese põlvkonna<br />
bioetanooli tootmine otstarbekas olla ei saa. Täiendavaks argumendiks on ka masinapargi<br />
vähene valmisolek segukütuse kasutamiseks. Teise põlvkonna biokütuste tehnoloogiaarendus<br />
on alles pooleli <strong>ja</strong> Eestil sellega omaette tegelda ei ole jõukohane.<br />
Mõnevõrra jõukohasem on Eestis toota biodiislit, mis võiks osa toorainet saada ka<br />
kohapealt. Kasumlik tootmismaht eeldab siiski importtooraine suurt osakaalu, millega<br />
129
Change language