Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic

valmistamine. Kuna hetkel ületab olemasolevate ja ehitamisel olevate biodiislitehaste
toorainevajadus Eestimaise tooraine kasvatamise võimalused, siis on uute
biodiislitehaste rajamine perspektiivne vaid import-tooraine baasil ja sadamate
läheduses (näiteks Paldiski). Hetkel Eestis biodiislitehased seisavad, sest siiani on
tootmine kahjumlik.
• Eestis bioetanooli tootmise alustamise perspektiivikuse hindamine nõuab täiendavat
analüüsi koos konkreetsete arendajatega. Senise rahvusvahelise kogemuse järgi ei
suuda meie kliimavöötmes kasvatatava tooraine hind olla konkurentsivõimeline
soojemas kliimas kasvatatavate kultuuride hindadega. Majanduslikult otstarbekaks
peetakse bioetanooli tehaseid alates tootlikkusest 100 000 liitrit bioetanooli ööpäevas
ja see seab kahtluse alla sellise tehase ehitamise kodumaise tooraine baasil.
• Kodumaiste transport-biokütuste tootmise laiendamise otstarbekus on otseselt seotud
Eesti riigi kavadega biokütuste kasutuse laiendamisel. Kui Eesti riik peab vajalikuks
transport-biokütuste kasutamisel jõuda aastaks 2010 tasemele 5,75 % ja seda osakaalu
jätkuvalt suurendada, siis selleks rakendatavad meetmeid peaksid stimuleerima
kodumaise tootmise arendamist.
Biomassi toodete elutsükli hindamine
Toodete olelustsükli hindamise metoodika aluseks on olelustsükli hindamise Eesti Vabariigi
standardid EVS-EN ISO 14040:2006 ja EVS-EN ISO 14044:2006, mis põhinevad vastavatel
EL-i standarditel EN ISO 14040 ja EN ISO 14044. Kõik ametlikult läbiviidavad toodete
olelustsükli hindamised peavad järgima antud standardites sätestatud hindamise skeemi ja
põhimõtteid.
Standard EVS-EN ISO 14040:2006 „Keskkonnakorraldus. Olelustsükli hindamine.
Põhimõtted ja raamistik.” („Environmental management – Life cycle assessment-
Requirements and guidelines”) määratleb olelustsükli hindamise läbiviimise metoodika ja
hindamise põhimõttelise käigu. Standard koosneb:
1) olelustsükli hindamise üldisest kirjeldusest,
2) olelustsükli hindamise metoodilisest raamistikust,
3) juhistest olelustsükli hindamise aruande koostamiseks,
4) olelustsükli hindamise rakendamise valdkondade näitlikust loetelust.
Hindamise põhietappideks standardi kohaselt on:
1) hindamise ulatuse ja eesmärgi määratlemine,
2) inventuuri(andmiku) analüüs,
3) mõjude hindamine,
4) interpreteerimine.
Standard EVS-EN ISO 14044:2006 „Environmental management – Life cycle assessment-
Requirements and guidelines” koosneb:
1) olelustsükli hindamise metoodilisest raamistikust,
2) olelustsükli hindamise aruande koostamise juhisest,
3) kvaliteedikontrolli (critical review) kirjeldusest,
4) näidetest andmete kogumise ja olelustsükli interpreteerimise kohta.
Biokütustele omistatakse võrreldes fossiilsete kütustega küll mitmeid eeliseid, kuid vaatamata
sellele ei saa biokütuseid pidada fossiilsetest a priori paremaks ei tootmiseks vajaliku
primaarenergia kulu ega kasvuhoonegaaside emissiooni aspektist. Halvemal juhul võivad
biokütused selles osas fossiilseid kütuseid isegi ületada. Biokütuste objektiivseks võrdlemiseks
fossiilsete kütustega ja nende võimaliku paremuse tõestamiseks osutub kindlasti vajalikuks
määratleda ja hinnata vastavaid olelustsükleid. Olelustsüklid võivad suures ulatuses varieeruda
84