Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Lisa 2<br />
Maaressurss<br />
Kokkuvõte<br />
Projekti juht: Peeter Muiste<br />
Aruande koosta<strong>ja</strong>d:Alar Astover, Allar Padari, Hugo Roostalu,<br />
Liia Kukk, Elsa Suuster, Alyona Ostrouhova<br />
Üldine maaressurssi ülevaade koostati Eesti põhikaardi suletud areaalide põh<strong>ja</strong>l. Vastavad<br />
pindalad va<strong>ja</strong>vad uuringu teises etapis täpsustamist joonelementide osas. Kasutamata<br />
põlluma<strong>ja</strong>ndusmaade määratlemiseks <strong>ja</strong> analüüsiks kasutati põhikaardi suletud areaale,<br />
baaskaarti, ortofotosid, katastrikaarti, PRIA põllumassiivide kaardikihti <strong>ja</strong> PRIA toetuste<br />
registri andmebaase.<br />
Uuringu esimeses etapis keskenduti eelkõige kättesaadavate kaardimater<strong>ja</strong>lide <strong>ja</strong><br />
andmebaaside põh<strong>ja</strong>l kasutamata põlluma<strong>ja</strong>ndusmaa määratlemisele. Koostati nii kasutatud<br />
kui ka kasutamata põlluma<strong>ja</strong>ndusmaade paiknemist <strong>ja</strong> suurust ka<strong>ja</strong>stavad kaardikihid (LISA<br />
1–15). Uuringu teises etapis 2008. aastal on va<strong>ja</strong>lik kaardimater<strong>ja</strong>li osaline täpsustamine ning<br />
seejärel kasutamata alade piirangute <strong>ja</strong> sobivuse analüüs biomassi tootmiseks. Põhikaardi<br />
alade andmed on va<strong>ja</strong> korrigeerida erinevate joonelementide pindaladega. Kasutamata<br />
põlluma<strong>ja</strong>ndusmaade kohta koostatud digitaalsed kaardikihid loovad hea eelduse edasiseks<br />
bioenergia tootmise asukohapõhiseks optimeerimiseks erinevatel tasanditel. Võimalik on<br />
analüüsida bioenergia tootmiseks potentsiaalsete maade regionaalset paiknemist, vil<strong>ja</strong>kust,<br />
kasutussobivust, keskkonnakaitselisi riske jne.<br />
Eestis on potentsiaalset maaressurssi biomassi saamiseks ca. 3,7 milj. ha, millest üle 2,4 milj.<br />
ha moodustab mets (Tabel 4.1). Suurim potentsiaalne põlluma<strong>ja</strong>ndusmaa ressurss on Lääne-<br />
Viru <strong>ja</strong> Tartu maakonnas ning väikseim Hiiu maakonnas. Kasutamata põlluma<strong>ja</strong>ndusmaad on<br />
kokku ca 430 tuhat, millest suurima osa moodustab Harjumaa. Uuringu järgmises etapis on<br />
oluline eristada, kui palju on sellest potentsiaalsest maaressursist hetke ma<strong>ja</strong>ndussituatsioonis<br />
võimalik <strong>ja</strong> otstarbekas kasutada biomassi <strong>ja</strong> energiakultuuride tootmiseks. Kasutamata<br />
põlluma<strong>ja</strong>ndusmaadest on nüüdseks juba osa võsastunud ning ei oma põllumaana enam<br />
praktilist väärtust. Esialgsete tulemuste põh<strong>ja</strong>l on näiteks Tartu maakonna PRIA massiividest<br />
väl<strong>ja</strong> jäävatest põhikaardi põlluma<strong>ja</strong>ndusaladest ligi ¼ tugevasti võsastunud.<br />
PRIA toetusõiguslikel põllumassiividel on toetustaotlusteta ehk tinglikult kasutamata maad<br />
286 tuhat ha, millest 123 tuhat ha moodustavad täielikult kasutamata massiivid. Väl<strong>ja</strong>spool<br />
PRIA massiive paiknevaid põlluma<strong>ja</strong>ndusmaid on ca 147 tuhat hektarit. Need areaalid on<br />
valdavalt väga väikse keskmise suurusega, sageli võsastunud looduslikud rohumaad ning<br />
seetõttu energiakultuuride efektiivseks kasvatamiseks sobib sellest maast tõenäoliselt vähene<br />
osa. Energiakultuuride kasvatamiseks <strong>ja</strong> biomassi toodangu suurendamiseks on aga oluline<br />
reserv hetkel toetustaotlustega kaetud, kui äärmiselt ekstensiivselt ma<strong>ja</strong>ndatava<br />
põlluma<strong>ja</strong>ndusmaa näol. Pindalatoetustaotluste 840 tuhandest hektarist moodustavad<br />
hinnanguliselt ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad enam kui 110<br />
tuhat hektarit.<br />
6
Change language