Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Suhkrupeedi juurikate kõrge suhkrusisalduse (18-20%) tõttu saab juurikatest toota<br />
etanooli. Peedijuurikate suhkrust 90% on võimalik kääritada etanooliks. Suhkrupeedi pealseid<br />
on võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. Suhkrupeeti Eesti tingimustes eriti ei kasvatata.<br />
Seetõttu ei ole Eesti sordilehel ühtki rajoonitud <strong>ja</strong> soovitatud sorti. Lätis kasvatatakse sorte<br />
´Anna´, ´Axel´, ´Boston´, ´Sofariso´. Leedus kasvatatakse sorte ´Avia´, ´Bigben´, ´Tivoli´ <strong>ja</strong><br />
Saksamaal sorte ´Akzent´, ´Alabama´<strong>ja</strong> ´Beretta´.<br />
Meie tingimustes on suhkrupeedi kasvatamine liiga kulukas. Küllaltki palju energiat<br />
kulub juurikate <strong>ja</strong> pealsete transpordiks. Euroopa tingimustes on suhkrupeedist alkoholi<br />
tootmine tunduvalt kallim kui troopika tingimustes. Suhkrupeedist võib aastas toota 240 GJ/ha<br />
energiat, millest 45% ehk 108 GJ/ha on võimalik muuta etanooliks. Lääne-Euroopas on<br />
etanooli saagikus 5000–5750 l/ha. Kohaliku suhkrupeedi energeetiline potentsiaal etanooli<br />
tootmisel on keskmiselt 58 t/ha juurikaid, etanooli saagis 93 l/t <strong>ja</strong> saagikus 5400 l/ha ning<br />
energeetiline potentsiaal 115,0 GJ/ha. Etanoolitootmise kõrvalprodukti- peedipulpi on<br />
võimalik anaeroobse fermetatsiooni mõjul muuta metaaniks 8 päevaga. Biogaasi koostises on<br />
metaani 55-75%. Ühe kg kuivaine kohta võib eralduda 230-400 liitrit biogaasi.<br />
Raps (Brassica napus)<br />
(Brassica rapa oleifera)<br />
<strong>ja</strong> rüps<br />
Raps <strong>ja</strong> rüps on levinuimad õlikultuurid üle kogu maailma. Rapsi <strong>ja</strong> rüpsi kasvupind<br />
Eestis on tõusnud 2007. aastaks 72500 hektarini. Eestis võiks külvisena soovitada sordilehel<br />
olevaid sorte - suvirapsi ´Hunter´, suvirüpsi ´Ohto´, talirapse ´Kronos´<strong>ja</strong> ´Banjo <strong>ja</strong> talirüpse<br />
´Largo´<strong>ja</strong> ´Prisma´. Ameerikas <strong>ja</strong> Kanadas kasvatatakse üsna laialdaselt geneetiliselt<br />
muundatud sorte. Need on umbrohutõrjele <strong>ja</strong> kahjuritele resistentsed rapsi sordid. Euroopa<br />
Liidus - Prantsusmaal <strong>ja</strong> Kreekas on keelatud GM sordid: Bayer'i õliraps Topas 19/2 <strong>ja</strong><br />
MS1xRf1. Põhjuseks on geneetiline saastumine <strong>ja</strong> herbitsiiditolerantsuse levik. GM sordid on<br />
keelatud ka Eestis. Nii rapsi kui rüpsi (suvi- <strong>ja</strong> talivormide) potentsiaalne saagivõime on meil<br />
saadavast tegelikust saagist ligikaudu kaks korda suurem. Diislikütuse tootmisel<br />
rapsiseemnest, õnnestub Eesti oludes, kõiki energeetilisi kulutusi arvesse võttes, saada vaid<br />
1,3- 1,6 korda rohkem energiat, kui esialgselt kulutati.<br />
Õlituder (Camelina sativa)<br />
Heade energeetiliste omaduste tõttu sobib tudraõli biodiisli valmistamiseks.<br />
Õlitootmise kõrvalprodukti õlikooki võib samuti kasutada põletamiseks. Glütserooli võib<br />
kasutada puitbriketi sidumiseks. Tudra peenestatud <strong>ja</strong> kuivanud varred on kasutatavad<br />
mootori- <strong>ja</strong> katlakütusena. Põhku võib ka mulda sisse künda või toota sellest biogaasi.<br />
Külvisena sobib sort ´Ligena´. Saksamaal kasvatatakse sorti ´Leindotter´. Õlituder paelub<br />
tähelepanu energiakultuurina paljudes maades - Austrias, Belgias, Taanis, Soomes,<br />
Prantsusmaal <strong>ja</strong> Itaalias. Ka Eesti tingimustes võiks õlitudra kasvatamist täiendavalt uurida.<br />
Lina (Linum usitatissimum)<br />
Energiakultuuriks sobib õlilina. Linaõli kasutamist energeetilise kütusena ei ole siiani uuritud.<br />
Õlilina energeetiline potentsiaal on Linavarred, mis jäävad järele seemnete eraldamisel<br />
sobivad põletamiseks (1 ha saadav energia kogus 29,2...38,8 MWh). Õlilina sordid ’Lirina’,<br />
’Taurus’, ’Flanders’.<br />
Kanep, praegu kasvatatkse Eestis kiukanepi sorte ’Benico’, perspektiivsed on ’Felina’,<br />
’Futura’ <strong>ja</strong> ’Fedora’, mida kasvatatkse edukalt Rootsis. (1 ha saadav energia kogus 28,2...50<br />
MWh). Kanep võiks sobida kasvatamiseks biogaasina, praegu viljeletetakse Eestis kiukanepi<br />
sorte Benico, perspektiivsed on sordid Felina,Futura <strong>ja</strong> Fedora, mida kasvatatkse edukalt<br />
Rootsis. (1 ha saadav energia kogus 18,9…31,8 MWh)<br />
24
Change language