Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
13. Lehtpuukultuuride ra<strong>ja</strong>misel endistele põllumaadele vähendavad võimalikke<br />
ma<strong>ja</strong>ndusriske sealt saadava biomassi alternatiivse kasutuse võimalused. Sõltuvalt tulevikus<br />
toimuvatest arengutest ühiskonna ma<strong>ja</strong>ndus-, sotsiaal- <strong>ja</strong> looduskasutuse poliitikas. on<br />
võimalik reguleerida kasutatava raieringi pikkust ning vastavalt koristusraieks saadavaid<br />
puude mõõtmeid. Leppade, kaskede <strong>ja</strong> haabade kasvatamisel on võimalikud järgmised<br />
variandid:<br />
• Lühike raiering (5–15 aastat), ülepinnaline puidukoristus.<br />
• Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15–25 aastat), et lisaks energiapuidule osa<br />
puidust kasvab paberipuidu mõõtu.<br />
• Suhteliselt lühike raiering (20–30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuu<br />
mõõtu <strong>ja</strong> enamuse tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- <strong>ja</strong> saetööstuses.<br />
• Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakse<br />
energiapuitu, paberipuitu <strong>ja</strong> palki/pakku.<br />
Projektis tuleb analüüsida eeltoodud stsenaariumite metsakasvatuse, bioproduktsiooni,<br />
mullavil<strong>ja</strong>kuse, väetistarbe, keskkonnakaitse jm. aspekte<br />
Allteemale va<strong>ja</strong>lik finantseering 220 000 krooni. Peamine kuluartikkel on töötasu.<br />
3. Rakendus-baasteaduslikud uuringud aastal 2008 <strong>ja</strong> edaspidi teemal: Arukase, halli lepa <strong>ja</strong><br />
hübriidhaava kasvatamise peamiste ökoloogiliste <strong>ja</strong> metsakasvatuslike aspektide<br />
selgitamine.<br />
• Arukase kultuurides <strong>ja</strong> looduslikes võsades planeeritakse puude kasvu uurimine<br />
erinevatel põllumuldadel. Analüüsitakse arukasekultuuride ra<strong>ja</strong>mist <strong>ja</strong> kasvu<br />
mõjutavaid tegureid (puude kasvukiirus sõltuvalt mullaliigist, metsloomade,<br />
seenhaiguste <strong>ja</strong> putukkahjurite võimalik negatiivne mõju jm). Uuringus kasutatavad<br />
püsikatsealad võimaldavad hinnata arukasekultuuride võimalikke keskkonnamõjusid<br />
(mõju põllumullale, maastikuilmele, looduslikule mitmekesisusele jm). Töö<br />
lõppeesmärgiks on tuua väl<strong>ja</strong> sobivad ma<strong>ja</strong>ndamisvõtted arukase kasvatamisel<br />
energiapuuliigina (kultuuri ra<strong>ja</strong>mine <strong>ja</strong> hooldamine, sobiv algtihedus, optimaalne<br />
raiering jm.) ning anda hinnang võimalikele keskkonnamõjudele.<br />
Allteemale va<strong>ja</strong>lik finantseering 250 000 krooni. Peamine kuluartikkel mulla <strong>ja</strong> taimse<br />
mater<strong>ja</strong>li keemilised analüüsid, transpordikulu <strong>ja</strong> töötasu.<br />
• Halli lepa püsikatsealal on kavas läbi viia biomassi <strong>ja</strong> produktsiooni hindamine.<br />
Saadavad andmed võimaldavad selgitada selle puuliigi produktsioonivõimet endisel<br />
põllumaal <strong>ja</strong> optimaalset raievanust, määratuna mahuküpsuse alusel. Eesmärgiks on<br />
optimeerida puistute algtihedust <strong>ja</strong> kultuuride ra<strong>ja</strong>mise kulusid. Kuna tegemist on<br />
atmosfäärset lämmastikku sümbiontselt siduva puuliigiga, siis leppade kasvatamisel on<br />
võrreldes teiste puuliikidega suurem võimalik keskkonnamõju (eeskätt mullale). See<br />
mõju on küll enamasti positiivne (suureneb mulla lämmastikusisaldus, mullavil<strong>ja</strong>kus)<br />
kuid uuritud pole võimalikke lämmastikukadusid (leostumine, denitrifikatsioon).<br />
Kavas on hinnata lämmastiku võimalikku leostumist, gaasilist emissiooni <strong>ja</strong> puistu<br />
lämmastiku kasutamise efektiivsust. Saadavad tulemused võimaldaksid hinnata<br />
võimalikke keskkonnamõjusid hall-lepikute kasvatamisel energiapuistutena endisel<br />
põllumaal. Kuna energiapuistute puhul kasutatakse sageli kogu maapealse osa<br />
37
Change language