Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kätte ka mulla sügavamatest osadest <strong>ja</strong> raskesti lahustuvaist ühenditest ning on ühtlasi ka head<br />
lämmastikusidu<strong>ja</strong>d, siis viib nende pikaa<strong>ja</strong>line kasvatamine mullavil<strong>ja</strong>kuse paranemiseni:<br />
a) mulla huumuskiht rikastub juurestiku vahendusel sügavamatest mullaosadest toodud<br />
taimetoitainetega (P, K, mikroelemendid) <strong>ja</strong> lisandub ka huumust<br />
b) lagunevate juurejäänuste <strong>ja</strong> sisseküntud maapealse massi toimel paranevad mulla<br />
füüsikalised <strong>ja</strong> bioloogilised omadused (ka mulla sügavamates osades)<br />
Maapirn.<br />
Maapirn võib kasvada ühel kasvukohal kuni 10 aastat, mille vältel eemaldatakse saagiga<br />
põllult igal aastal suur kogus toitaineid, samas kui mulda tagastatakse juure <strong>ja</strong> taimejäänuste<br />
näol orgaanilist mater<strong>ja</strong>li aga vähe. Ka sage vaheltharimine põhjustab orgaanilise aine liigset<br />
mineraliseerumist. Need kõik loovad maapirni kasvatamisel eeldused mullavil<strong>ja</strong>kuse<br />
vähenemiseks. Kasvatustehnoloogia valikul tuleb seega lähtuda eelkõige mullast.<br />
Liivmuldadel tuleks maapirni kasvatada samal kasvukohal lühikest aega, 1–2 aastat <strong>ja</strong><br />
kindlasti väetada orgaaniliste väetistega (hal<strong>ja</strong>sväetised, sõnnik jm). Külvikorras kasvatada<br />
mulla orgaanilist ainet rikastavaid kultuure (heintaimed, lupiinid jm). Mulavil<strong>ja</strong>kuse<br />
seisukohast positiivseks võib lugeda maapirni suurt konkurentsivõimet umbrohtudega, mida<br />
toetab ka tema kasvatamise agrotehnoloogia <strong>ja</strong> mis kokkuvõttes vähendab ka mulla<br />
umbrohuseemnevaru.<br />
Päevalill.<br />
Et päevalille tugev sammasjuur ulatub sügavale mulda <strong>ja</strong> kõrvaljuured hargnevad ohtrasti<br />
ka horisontaalsuunas, siis mulla orgaanilise aine kadu mullast (arvestades lisaks ka<br />
maapealsete taimejäänuste sissekündi) on tema kasvatamisel vähene. Kuid, et päevalill<br />
kasutab hästi orgaanilisi väetisi (sõnnikut, hal<strong>ja</strong>sväetist), siis nendele väetiste kasutamisele<br />
ra<strong>ja</strong>tud päevalille kasvatamise agrotehnika järgimine võib suurendada mulla esialgset<br />
vil<strong>ja</strong>kust.<br />
Teravil<strong>ja</strong>de viljelemisel bioenergia kultuuridena on va<strong>ja</strong>lik iga-aastane väetamine, et tagada<br />
mullavil<strong>ja</strong>kuse säilimine.<br />
d) Andma hinnangu eri energiakultuuride sobivuse <strong>ja</strong> kasvatamise võimaluste kohta<br />
piirkonniti tulenevalt EL ühise põlluma<strong>ja</strong>nduspoliitika jõustuvatest ristvastavusnõuetest;<br />
Eestis tuleks piiratud kasutussobivusega muldadel (kuivad rähksed <strong>ja</strong> erodeeritud mullad,<br />
liigniiskuse all kannatavad mullad, nitraaditundlikud alad) kasvatada energiakultuuridena<br />
põhiliselt heintaimi (eeskätt kõrreliste <strong>ja</strong> liblikõieliste segusid), kuna viimased annavad<br />
ebasoodsates kasvutingimustes suurema kuivaine- <strong>ja</strong> energiasaagi kui nõudlikumad kultuurid<br />
(raps, rüps, teravili, kartul) ning nitraaditundlikel aladel on toiteelementide leostumine<br />
heintaimede alt mullast põh<strong>ja</strong>vette tunduvalt väiksem võrreldes tugevasti väetatud<br />
põllukultuuridega.<br />
Rukki <strong>ja</strong> talitritikale kasvatamine Balti riikides energiataimena igati sobiv (rukki<br />
kasvatmisel a<strong>ja</strong>loolised traditsioonid, aretatud on sordid kohaliku kliima <strong>ja</strong>oks, tritikale<br />
peamine puudus – terade peas kasvamaminek niisketes oludes – on välditav varasema<br />
koristusega, kui terad ei ole veel täisküpsuses – biomass biogaasiks või biokütuseks).<br />
e) Analüüsima energiakultuuride kasvatamist piiravaid <strong>ja</strong> soodustavaid tegureid (sh<br />
keskkonnakaitselisi nõudeid);<br />
Energiakultuuride kasvatamist soodustavaks teguriks on vaba põlluma<strong>ja</strong>ndusmaa<br />
27
Change language