Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
jäätmete ladestamine. Põletamine on kasulik, sest jäätmekütus asendaks fossiilseid<br />
energiakand<strong>ja</strong>id. Puidujäätmeid ehitus- <strong>ja</strong> lammutusprahist juba põletatakse. Paberit, pappi <strong>ja</strong><br />
mõnda liiki plasti saaks samuti energia tootmiseks kasutama hakata. Riiklikke sihtarve<br />
jäätmete põletamise kohta paraku ei ole.<br />
Jäätmete põletamine on mõeldav seal, kus tekib jäätmeid <strong>ja</strong> on energiatarbi<strong>ja</strong>, st suurtes<br />
linnades. Jäätmeid tohib põletada spetsiaalses põletusettevõttes EL direktiivi 200/76/EC järgi.<br />
Puidujäätmeid loetakse biomassiks <strong>ja</strong> neid võib põletada tavakatlama<strong>ja</strong>des juhul, kui nad ei<br />
sisalda reoaineid. Valikpõletamine eeldab suuremahulist sortimist. Spetsiaalseid<br />
jäätmepõletusettevõtteid Eestis ei ole, kuid arendamisel on vähemalt neli projekti. Nende<br />
koguvõimus ulatub 480-660 000 tonnini aastas, mis ületab olmejäätmete koguhulka Eestis.<br />
Põletama tuleb seega hakata ka teisi põlevjäätmeid, nt reostunud vanapuitu ehitus- ning<br />
lammutusjäätmetest.<br />
Jäätmete kogumine, sortimine, vedu <strong>ja</strong> käitlemine on siiani olnud peamiselt erafirmade<br />
korraldada. Viimastel aastatel on ühe rohkem hakatud rakendama “saasta<strong>ja</strong> maksab” <strong>ja</strong> ”toot<strong>ja</strong><br />
vastutab” põhimõtteid. Olmejäätmete kogumist on hakanud korraldama kohalikud<br />
omavalitsused, mis võivad kogu<strong>ja</strong>ile ette kirjutada, kuhu nende jäätmeid viima peab. See<br />
lihtsustaks jäätmete suunamist põletusse.<br />
Jäätmetest võib energiat saada ka muul moel, nt põletades prügilagaasi või biogaasi jäätmete<br />
’märg’fraktsiooni või reoveesette kääritamisest. Biogaasi põletamisega väheneb tugeva<br />
kasvuhoonegaasi, metaani, sattumine atmosfääri.<br />
3. Põlluma<strong>ja</strong>nduses tekkiva biomassi ressursi hindamine<br />
(Koosta<strong>ja</strong>d: H. Roostalu, I. Melts)<br />
Teravili<br />
Arvestades meie senist teravil<strong>ja</strong> tootmistaset <strong>ja</strong> tarbimist, võime märkida, et bioenergeetika<br />
eesmärgil teravil<strong>ja</strong> kasutamine on ressursi piiratusest tingituna limiteeritud. Edaspidi võime<br />
aga arvestada, et teravil<strong>ja</strong> kasvatuseks hästi sobivat maad on meil ligikaudu 1,5-2 korda<br />
rohkem kui seda on praegune teravil<strong>ja</strong> kasvupind. Biokütusena põhk ilmselt lähiaastatel<br />
arvesse ei tule, sest see on üheks olulisemaks mulda tagastatavaks orgaanilise aine allikaks<br />
huumuse taastootmisel. Eriti oluline on seda arvestada Lõuna-Eesti vähehuumuslikel<br />
muldadel. Põhu kogusaagist võiks omada biokütusena väärtust vaid talivil<strong>ja</strong> põhk, esmajoones<br />
rukki põhk, kuid seda vaid lokaalse küttena talu või ettevõtte kuivatites. Edaspidi, teravil<strong>ja</strong><br />
saagikuse suurenedes võib ka põhu kasutamine biokütusena meil suuremat tähtsust omada.<br />
Teravil<strong>ja</strong>kasvatuses intensiivtehnoloogiat rakendades võib toota arvestatavas koguses<br />
bioenergiat. Kuigi väetiste energeetiline ekvivalent on suur, on nende kasutamisel nisu<br />
väetisena bioenergeetiline kasutegur väga kõrge. Kui hinnata PRIA poolt väl<strong>ja</strong> pakutud<br />
energiakultuuri toetuseks kehtestatud minimaalseid saagikuse tasemeid, siis on ilmne, et<br />
eeldatakse äärmiselt ekstensiivset tootmist, mis on aga energeetiliselt kui ka ma<strong>ja</strong>nduslikult<br />
küsitav. Võrreldes nisuga oli rapsi puhul bioenergeetiline kasutegur mitu korda väiksem.<br />
Kõige madalam oli rapsi omahind siis kui tootmissisendid ei ületanud 13 GJ/ha kohta. PRIA<br />
poolt väl<strong>ja</strong> pakutud saagitaseme korral kujuneb toodetava biodiislikütuse omahind väga<br />
kõrgeks.<br />
17
Change language