Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
• Biogaasi toodang (sõnniku puhul see kõigub <strong>ja</strong> BGJ va<strong>ja</strong>b lisaks lähteaineid, nt rasvad,<br />
maisi<strong>ja</strong>hu jms)<br />
• Võimalik CO 2 müügist saadav tulu<br />
• Tööjõukulu<br />
• Intressimäär<br />
Lisaks eelpooltoodule on otstarbekas teha projektile ka SWOT analüüs.<br />
Ettepanekud riiklike regulatsioonide kehtestamiseks valdkonnas<br />
Põlluma<strong>ja</strong>nduslikul toormel ra<strong>ja</strong>tavate komplekssete biogaasi<strong>ja</strong>amade (BGJ+SEK+jäägi<br />
vääristamine) ra<strong>ja</strong>mist peaks toetama vähemalt 20% ulatuses investeeringu maksumusest<br />
(toetuse aluseks saab olla põhjendatud teostatavuse uuring <strong>ja</strong> usaldusväärne äriplaan). Samas<br />
peaks olema jätkuvalt saada vähemalt 50%list toetust teostatavuse uuringu <strong>ja</strong> äriplaani (s.h<br />
keskkonnamõjude hinnang) koostamiseks.<br />
Reguleerida biolagunevate jäätmete <strong>ja</strong> –jääkide kogumissüsteem selliseks, et jäätmetekita<strong>ja</strong>l<br />
oleks huvi see BGJ saata. Näiteks eraisikutelt ei võeta sel juhul jäätmetasu <strong>ja</strong><br />
põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong> maksab ainult oma jäätmete transpordi kulud tekkekohast BGJni <strong>ja</strong> saab<br />
soovi korral tagasi ekvivalentse koguse kääritusjääki (vorm kokkuleppel). Tööstusettevõtted ei<br />
maksa prügila nn väravatasu. Eelkõige tuleb käima saada toimiv selektiivne jäätmekogumise<br />
süsteem riigis.<br />
Kokkuvõte<br />
Eespool toodud biogaasi teoreetilise ressursi hinnangud on indikatiivse iseloomuga <strong>ja</strong><br />
valdavalt arvutatud kir<strong>ja</strong>ndusallikates toodud koefitsientide alusel. Teisalt on tulemused<br />
esitatud vaid maakondade ulatuses. Iga biogaasi<strong>ja</strong>ama ehitamise eel tuleb igal juhul teha<br />
teostatavusanalüüs (milles arvestatakse tooraine saadavust (logistika) <strong>ja</strong> hinda, tehnilisma<strong>ja</strong>nduslikke,<br />
keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid aspekte <strong>ja</strong> riskidest põhjustatud lõpptoodete<br />
hinnatundlikkust) <strong>ja</strong> äriplaan, arvestades ka olemasolevate riiklike toetusskeemidega. Alles<br />
nende tulemuste alusel saab otsustada, kuhu <strong>ja</strong> millise võimsusega biogaasil töötavat soojuse<br />
<strong>ja</strong> elektri koostootmis<strong>ja</strong>ama on võimalik ehitada. Seetõttu ei ole siin töös analüüsitud biogaasi<br />
tootmise võimalusi üksikettevõtete baasil, sest pole teada, kes, millal, kuhu <strong>ja</strong> millises<br />
tootmismahus soovib biogaasi<strong>ja</strong>amu ra<strong>ja</strong>da.<br />
Sõnnikust, reovee mudast, biolagunevatest jäätmetest <strong>ja</strong> suuremate prügilate baasil kokku<br />
oleks Eestis võimalik hinnanguliselt saada 336 GWh elektrit <strong>ja</strong> 354 GWh soojust aastas.<br />
Kasutamata maadelt rohtse biomassi kääritamine biogaasiks võimaldaks potentsiaalselt saada<br />
energiat kokku 1,4 TWh sh soojust 710 GWh <strong>ja</strong> elektrit 688 GWh.<br />
Tabelites (vt Tabel 0.1 <strong>ja</strong> Tabel 0.2) <strong>ja</strong> joonisel (vt Joonis 0.1) esitatakse sõnnikust, reovee<br />
mudast <strong>ja</strong> biolagunevatest jäätmetest saadava biogaasi hulk, genereeritav energia (soojus,<br />
elekter) <strong>ja</strong> SEKi mootorite koguvõimsus maakondade kaupa <strong>ja</strong> Eestis kokku.<br />
Eestis saada oleva biogaasi tehnilis-ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatud ressurssi on äärmiselt raske <strong>ja</strong><br />
suhteliselt tulutu hinnata. Loomulikult ei ole võimalik iga looma sõnnikut <strong>ja</strong> iga<br />
reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama muda mingis biogaasi<strong>ja</strong>amas kääritada ning iga prügimäe orgaanilist<br />
ainet <strong>ja</strong> olmes tekkivat biolagunevate jäätmete tonni biogaasiks muundada. Sellest tulenevalt<br />
ei peegelda teoreetiline ressurss reaalsust. Tehnilis-ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatud biogaasi<br />
ressursi hindamine on siiski objektipõhine tegevus <strong>ja</strong> saab lähtuda <strong>ja</strong>amade arenda<strong>ja</strong>te tahtest<br />
<strong>ja</strong> lähtuvalt konkreetsest kohalikust situatsioonist (tooraineressursi piisav kontsentreeritus,<br />
soojuse tarbi<strong>ja</strong>(te) olemasolu, tehnilise infrastruktuuri olemasolu <strong>ja</strong> läbilaskvus,<br />
kvalifitseeritud tööjõu olemasolu jms). Seega ei ole mõtet hakata hindama biogaasi tehnilist<br />
ressurssi, kui pole teada, kes <strong>ja</strong> kus täpselt seda kasutama hakkab <strong>ja</strong> kas kasutamine mingis<br />
konkreetses kohas üldse tehnilis-ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatuks osutub.<br />
74
Change language