Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
olemasolu, mida Eestis on hetkel kasutusest väl<strong>ja</strong>s ligikaudu 300000 ha. Energiakultuuride<br />
kasvatamist on seni piiranud nõudluse ühekülgsus või puudumine turul. Rohtsetest<br />
energiakultuuridest teatakse peamiselt õlikultuure. Vähem on teada rohtsete energiakultuuride<br />
kasutamise kohta kütmiseks <strong>ja</strong> biogaasi tootmiseks.<br />
Energiakultuuride kasvatamisel on võimalik kasutada väga erinevaid kultuuride segusid.<br />
Selles peituvad nii positiivsed kui ka riskantsed võimalused: 1) positiivne on, et segukülvides<br />
kasutatakse maksimaalselt ära mullavil<strong>ja</strong>kuse võimalused, suuremad fütomassi saagid; 2)<br />
mullavil<strong>ja</strong>kuse vähenemise ärahoidmiseks on va<strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong> töötada korralik väetamissüsteem.<br />
f. Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid, hinnates erinevate energiakultuuride mõju<br />
keskkonnale alates tootmisest kuni jäätmete utiliseerimiseni;<br />
Võrreldavatest energiakultuuridest võib eristada keskkonnamõjude seisukohalt 3 gruppi.<br />
Kõige problemaatilisemad on suviraps, suvirüps <strong>ja</strong> talirüps, mille kasvatamiseks kasutatakse<br />
palju mürkkemikaale, millega kaasnevad ka suuremad energeetilised kulud nende kultuuride<br />
harimisele. Monokultuuridena on nad haigustundlikud <strong>ja</strong> meie keskkonnale mitte omased. Idakitseherne<br />
peamine keskkonnamõju on seotud tema võimega looduses levida, mis võib<br />
muutuda siinseks invasiivseks võõrliigiks.<br />
Keskkonnamõju seisukohalt keskmisteks võiks pidada maisi <strong>ja</strong> õlituderit, mille Eestis<br />
kasvatamist tuleks põh<strong>ja</strong>likumalt uurida.<br />
Keskkonnasuhtes kõige vähem probleeme tekitavateks kultuurideks võib pidada õlilina,<br />
tritikale <strong>ja</strong> rukki segu ning kaera, mis on vanad traditsioonilised kultuurid suhteliselt väikeste<br />
keskkonnamõjudega.<br />
g. Andma soovitused energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis.<br />
Energiakultuuride viljelemine peab põhinema turunõudlusel <strong>ja</strong> oskusteabel. Enne laialdase<br />
viljelemisega alustamist peab olema selge, millised energia saamise viisid (biogaasi tootmine,<br />
põletamine jne) <strong>ja</strong> selle tootmiseks sobivad rohtsed kultuurid omavad Eestis perspektiivi.<br />
Esimesed ra<strong>ja</strong>tavad tootmisüksused võiksid saada abi riigilt, tingimusel, et need oleksid<br />
edaspidi avatud tutvumiseks uutele huvilistele <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dusel ka eksperimentaalseks baasiks<br />
teadlastele.<br />
Uurimist va<strong>ja</strong>vad küsimused<br />
1. Esmatähtis on hinnata Rootsis <strong>ja</strong> Soomes väl<strong>ja</strong>töötatud energiaheina tootmistehnoloogia<br />
rakendatavust Eesti kliimas. Paralleelselt tuleks uurida kevadisele koristamisele alternatiivseid<br />
koristusaegu, et vähendada talvel tekkivat saagikadu <strong>ja</strong> päideroo kõrval ka teiste (kerahein,<br />
ohtetu luste, roog-aruhein, ida-kitsehernes) sama produktiivsete heintaimede sobivust<br />
energiaheina tootmiseks.<br />
Heintaimedest biogaasi tootmise <strong>ja</strong>oks on va<strong>ja</strong> selgitada väl<strong>ja</strong> indikaatorid, mille alusel hinnata<br />
heintaimede optimaalset niiteaega. Biogaasi väl<strong>ja</strong>tulek biomassist on tihedasti seotud<br />
heintaimede arengufaasiga ning see väheneb taimiku vananedes. Uurimist va<strong>ja</strong>b ka see, kas<br />
biogaasi väl<strong>ja</strong>tuleks on suurem värskest või sileeritud rohust.<br />
28
Change language