Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Probleemiks on va<strong>ja</strong>liku põllutehnika puudumine turbatoot<strong>ja</strong>il, kellele kuuluvate ammendatud<br />
turbaväl<strong>ja</strong>de (ca 15 000 ha) rekultiveerimise va<strong>ja</strong>dus on kõige pakilisem. Rohusöötade<br />
valmistamiseks va<strong>ja</strong>likud masinad puuduvad ka neis ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei<br />
tegeleta. Sellisel juhul on otstarbekohane va<strong>ja</strong>like masinate rentimine.<br />
Energiaheina tootmisel võib probleemiks kujuneda sademeterohkel perioodil ammendatud<br />
turbaväl<strong>ja</strong>de, luha <strong>ja</strong> lammialade kohatine üleujutus seisva veega. Nõuetekohase agrotehnika<br />
rakendamise võimaldamise <strong>ja</strong> kvaliteetse saagi maksimaalse koristatavuse huvides tuleb<br />
veerežiim va<strong>ja</strong>dusel eelnevalt reguleerida. Kevadisel koristusel võib piiravaks faktoriks<br />
kujuneda liialt pehme pinnas, mis ei kanna kuluheina koristamise masintehnikat.<br />
Hõredasti asustatud piirkondades võib probleeme tekitada biokütuse tarne logistika –<br />
energiaheina kasvatamiseks sobivad praegu mittekasutatavad maad <strong>ja</strong> ammendatud<br />
turbaväl<strong>ja</strong>d ei pruugi paikneda piisavalt lähedal maksujõulistele katlama<strong>ja</strong>dele, kus ka<br />
toodetavale soojusele on olemas piisav tarbi<strong>ja</strong>skond. Pikamaaline transport viib aga<br />
energiaheina omahinna ülearu kõrgeks. Analüüsimist va<strong>ja</strong>b energiaheina granuleerimise<br />
tasuvus kaugtranspordi võimaldamiseks katlama<strong>ja</strong>dest liialt kaugele jäävates piirkondades.<br />
d. Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid, hinnates erinevate energiakultuuride mõju<br />
keskkonnale alates tootmisest kuni jäätmete utiliseerimiseni<br />
Energiaheina kasvatamine on positiivse mõjuga keskkonnale – Eestis läbiviidud uuringud on<br />
tõestanud, et mitmeaastaste heintaimede kasvatamise tagajärjel suureneb mulla huumusvaru 1<br />
t/ha aastas. Mullavil<strong>ja</strong>kus suureneb kõige enam mineraal- <strong>ja</strong> orgaaniliste väetiste<br />
kooskasutamisel. Ammendatud turbarabade rekultiveerimine päiderooga energiaheina<br />
tootmiseks vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni kuna kuivendatud rabadest eralduv CO 2<br />
seotakse päideroo orgaanilisse ainesse. Energiaheina kasvatamine luha- <strong>ja</strong> lammialadel koos<br />
regulaarse niitmisega väldib nende kinnikasvamist ning loob soodsad tingimused avamaa<br />
lindude pesitsemiseks. Lühia<strong>ja</strong>line taimkatte puudumine põllul rotatsiooni vältel <strong>ja</strong> tugeva<br />
juurestiku väl<strong>ja</strong>kujunemine aastakümne pikkuse kasutusea jooksul minimeerivad<br />
taimetoitainete väl<strong>ja</strong>uhet võrreldes sagedamini uuendatavate <strong>ja</strong> tugevamini väetatavate<br />
mitmeniiteliste rohumaadega.<br />
Päideroog on madala tuhasisaldusega (ca 4%), seetõttu on põletamisel tekkivate jäätmete<br />
kogus suhteliselt tagasihoidlik. Tekkiv tuhk on lihtsalt kasutatav põldude väetamiseks.<br />
e. Andma soovitusi energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis<br />
Päideroo energiaheinaks kasvatamiseks on Eestis piisavalt sobilikke maid, eelkõige luha- <strong>ja</strong><br />
lammialad, ammendatud freesturbarabad, ajutiselt liigniisked rohumaad. Energiaheinaks<br />
kasvatatava päideroo tasuvust suurendab oluliselt senistest sobilikumate sortide aretamine <strong>ja</strong><br />
kasutuselevõtt. Energiaheina kasvatamise soodustamise esimeses etapis on va<strong>ja</strong>lik<br />
põletamiseks sobivate katelde installeerimine. Pikas perspektiivis toob suur tulu sobivate<br />
sortide aretus <strong>ja</strong> kasutuselevõtt.<br />
44
Change language